Pärit on ta Põltsamaalt, vaesest lihtrahva perest. Noorena õppis ta Tartu ülikoolis usuteadust. Edasi õppis ta Leipzigis keeleteadust ehk filoloogiat. Tartusse tuli ta 1880 tagasi ja töötas surmani keeleprofessorina. Läbi terve elu pidas Hermann muusikat oma südameasjaks, tegi väga palju selleks, et eestlasi muusikaliselt harida. Pärast Jannsenit saab Hermannist Eesti Postimehe peatoimetaja ja tema ajal hakkas leht käima 6 korda nädalas. Hermann hakkas Postimehe vahel välja andma muusikalisa, millest hiljem kasvas välja iga kuu ilmuv muusikaajakiri ,,Laulu- ja Mänguleht" (1885- 1897). See leht oli üldhariva eesmärgiga ja see koosnes artiklitest (pillimänguõpetus, noodid, komponeerimine, heliloojate elulood, eesti rahvamuusika) ja noodiosast (viiuli- ja klaveripalad, koorilaulud). Ta loomingu suurema osa moodustab koorilaul (200), tal on ka klaveri- ja viiulipalu ja soololaule. Tema looming on tugevate saksa mõjudega,
nooditundmises, tutvustab nimekaid heliloojaid, toob andmeid muusikaelu kohta meil ja mujal maailmas, kutsub üles arendama koorilaule ja koguma rahvaviise. Ajakirja teine pool sisaldab noodimaterjali, peamiselt koorilaule. ''Laulu ja mängu lehe'' noodilisas ilmus 13 aasta jooksul umbes 800 muusikapala väga laia väärtuseskaalaga. Muusikaväljaannetest võib nimetada veel kolme aastakäiku '' Eesti Postimehe'' muusikalisa '' Muusika Lisaleht'' (1882-1884) ''Laulu ja mängu lehe'' lisadena avaldas K.A.Hermann oma teoreetilsed tööd ''Noodiõpetus''(1892),''Viiuliõpetus''(1893), '' Noodiõpetus ja komponeerimise õpetus'' (1893), mis hiljem ilmusid ka eri raamatutena. Hulk tänapäeval kasutatavaid muusikatermineid (heliredel, kolmkõla, kolmkõla pöörded, helivältus jne.) on K.A.Hermanni loodud. K.A
Pärit on ta Põltsamaalt, vaesest lihtrahva perest. Noorena õppis ta Tartu ülikoolis usuteadust. Edasi õppis ta Leipzigis keeleteadust ehk filoloogiat. Tartusse tuli ta 1880 tagasi ja töötas surmani keeleprofessorina. Läbi terve elu pidas Hermann muusikat oma südameasjaks, tegi väga palju selleks, et eestlasi muusikaliselt harida. Pärast Jannsenit saab Hermannist Eesti Postimehe peatoimetaja ja tema ajal hakkas leht käima 6 korda nädalas. Hermann hakkas Postimehe vahel välja andma muusikalisa, millest hiljem kasvas välja iga kuu ilmuv muusikaajakiri ,,Laulu- ja Mänguleht" (1885-1897). See leht oli üldhariva eesmärgiga ja see koosnes artiklitest (pillimänguõpetus, noodid, komponeerimine, heliloojate elulood, eesti rahvamuusika) ja noodiosast (viiuli- ja klaveripalad, koorilaulud). Ta loomingu suurema osa moodustab koorilaul (200), tal on ka klaveri- ja viiulipalu ja soololaule. Tema looming on
annaabi.ee 
