Lichtfeldt, Tõnu Kark, Kaire Vilgats, Ines Aru ja Kristi Roosmaa. Esitati teose näitemänguga seotud lugusi, enamasti olid need naljaka või koomilise sisuga, kuid esines ka mõni emotsionaalne ja armastuslaul. Üldiselt oli muusikali üldmeeleolu naljakas ja teravmeelne, oli ka üksikuid kurvameelseid hetki. Muusikali helilooja ja laulusõnade autor on ameeriklane Cole Porter, lavastaja Andrus Vaarik. Esitatavad muusikateosed oli tol muusikalil suhteliselt palju. Kokku sai seal kuulda muusikaesitusi umbes kümnel korral. Laulud langesid vägahästi kokku vastava näitemänguga ja ei jätnud ilmselt külmaks ühtegi pealtvaatajat ja tavaliselt tõid palad endaga kaasa lavateoses mingi kulminatsiooni või põõrdepunkti. Kõige esimene laul muusikalis kirjeldas laulja armastuse otsimist ja emotsioonide kirjeldamist. See laul andis ka ülevaate kogu toimuvast näitemängust. Teose viimane laul võttis aga
Minu arvamus: ,,Grease" on üks lavateos ,mis kuulub mul lemmikute hulka. Käidud sai seal küll juba ligi 6 aastat tagasi, kuid siiamaani on meeles see lõbus ja kaasakiskuv tükk. Üldjuhul meeldibki mulle käia kõige rohkem muusikale kuulamas ning vaatamas. Näitlejad olid väga palju vaeva näinud ning sobisid enda osadesse ideaalselt. Just see, et see muusikal sobib igas vanuses inimesele, muudab selle nii edukaks ning heaks. Vanust on sellel muusikalil juba küllalt, kuid siiamaani räägitakse sellest, ning ei ole inimest kes ei teaks mis on ,,Grease". Meeldejäävus on üks tähtsaim asi etenduse juures, ning kui oskad rääkida sellest ka aastaid hiljem ,siis järelikult oli see ikka tõesti hea. Arvestades minu vanust ning seda , et kõik oli mulle väga selge ja ,et ei tekkinud kordagi hetke kus miski jäi arusaamatuks, on see minu silmis teeninud suured plusspunktid. Muusikalil negatiivseid külgi minu arvates polnudki, sisu
Helisev muusika Helisev muusika "Helisev muusika" on 1965. aasta Ühendriikide muusikalfilm. Film põhineb 1959. aasta Broadway muusikalil "Helisev muusika". Produtsent – Rober Wise Muusika - Richard Rodgers Muusika sõnad - Oscar Hammerstein II Filmi tutvustus Maria (Julie Andrews) tahtis kogu oma noore elu nunnaks saada, kuid aja jooksul märkas ta, et see ei ole talle sobiv. Ta sattus tihti pahandustesse ja käitus ebasobivalt. Lõpuks saadeti Maria erikapten Von Trappi (Christopher Plummer) majja, et ta seal laste eest hoolitseks. Von Trapp jäi mitu aastat
Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud Ma käisin veebruaris klassiga Vanemuise suures majas muusikalil "Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud''. Muusikal toimus kahes vaatuses ja kestis umbes kaks ja pool tundi. Muusikat mängis Vanemuise sümfooniaorkester, laulsid näitlejad ja Vanemuise ooperikoor, dirigeeris Tarmo Leinatamm ja muusikali lavastajaks oli Mare Tommingas. Muusikalis esitati orkestri- ja instrumentaalmuusikat. Esinesid solistid, ooperikoor, sümfooniaorkester ja isegi balletitrupp. Muusikalis oli paju tuntuid eesti muusikuid näiteks nagu Veiko Täär, Gerli Padar, Andero
sobisid hästi kokku ja laulsid ka väga hästi. Lava kujundus oli väga ilus. Hästi oli kõik lavale ära paigud( korvpalli plats, klassiruum, rõdu, koolikapid). Kõik see jättis väga hea üldmulje. Üks asi häiris, et lava oli liiga lai ei saanud korraga täit vaatepilti. Näitlejatel olid ka väga ilusad kostüümid ja neid vahetati pidelvalt.Ma vahepeal imestasingi, kuidas nad seda nii kiiresti suutsid teha. Muusikalil oli väga hea aura juba enne algust, sest rahva käest küsiti küsimusi ja seda tehti väga veidral moel. Minu arvates oli see muusikal tipptasemel ja ei usu, et see ameeriklaste omale alla jääb. Lavakjundus, näitlejad, lauljad, orgester, lavastaja kõik need tegid kokku väga hea muusikali. Mida ma ka täiesti nautisin. Võin julgelt väita, et see muusikal oli parim, mis ma siiani näinud olen. Ma loodan, et selliseid muusikale tuleb veel.
Muusikali tegevus toimub 1959. aastal Rydell High School’is ning räägib teismelise armastuse keerdkäikudest. Muusikali kunstnikuks oli šotlane Ellen Cairns, muusikajuht oli Tarmo Leinatamm ning koreograaf rootslane Andrienne Abjörn. Laulud on tõlkinud Villu Kangur, Kelly Uftani, Aapo Ilves, Jaagup Kreem, Reet Linna ja Priit Strandberg. Muusikali peategelasteks olid Danny, keda kehastas Uku Suviste ning Sandy, keda mängis Getter Jaani. Muusikalil oli kaks vaatust. Esimese vaatuses kõlas üheksa lugu. Esimene nendest oli laul „Libedalt läheb!“. Loo kirjutas B. Gibb. Lugu oli hoogne, seda laulsid näitlejad kõik koos ning see juhatas muusikali kenasti sisse. Teine lugu oli „Suveööd“, mille autoriteks on Jim Jacobs ja Warren Casey. Põhiliselt laulsid seda peategelased. Järmiseks tulid lood „ Imelised muutused“ ja „ Sandra Dee“. Esimene nedest mängiti kitarril ning oli rahulik. Teist laulis Betty Rizzo tegelaskuju
ma pole temast vaimustuses. Sest tegelikult ta pole minu jaoks nii super laulja, minu arvates ei oska ta laulu sõnumit piisavalt hästi edasi anda. Ta rohkem tantsis laval kui laulis, kuid ühtki halba sõna pole mul öelda teiste bändi liikmetele, sest nende kitarrimäng ja trummipõrin olid kõlavad ning nauditavad. Võrreldes teda Ott Leplandiga, siis eelistan ma kindlasti superstaari. Ott meeldis mulle juba superstaari saates ning ka muusikalil, kuid nüüd teda uuesti nähes mõistsin, et ka mina võin pidada ennast tema fänniks. Tema laulud, tema hääl ning kindlasti välimus- kõik on super. Oti lauludest jäid kõige enam meelde laulud: ,,Otsides ma pean su jälle leidma", ,,Süte peal sulanud jää", ,,Läbi öise Tallinna", ,,Sinuni". Lemmiklauluks on ,,Läbi öise Tallinna", sest selle laulu sõnadega meenuvad mul nii mõnedki toredad mälestused. Superstaari hääl on võimas ja ta suudab end kuulama panna
Koostöös Tim Burtoniga valmis 2005. aastal lastefilm Roald Dahli raamatu "Charlie ja sokolaadivabrik" põhjal. Samal aastal valmis ka "Laibast Pruut", kus ta tegi viiendat korda koostööd Tim Burtoniga. 2006. aastal mängis Depp taas Jack Sparrow'd, kui valmis järg "Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst". 2007. aastal valmis ka piraadifilmide kolmas osa "Kariibi mere piraadid: Maailma lõpus", kus Depp mängis taas Jack Sparrow'd. Sama aasta lõpus esilinastus Broadway muusikalil põhinev õudusmuusikal "Sweeney Todd: Fleet Streeti deemonlik habemeajaja", kus ta tegi taas kord koostööd lavastaja Tim Burtoniga. See oli Deppi jaoks esimene muusikal ning lummas paljusid kriitikuid. Ta võitis selle eest Kuldgloobuse ning pälvis veel ühe Oscari nominatsiooni. 2009. aastal peaks valmima Michael Manni lavastatav film "Populaarsed vaenlased", kus Depp mängib gängsterit John Dillingeri. Samuti mängib Depp ka Terry Gilliami filmis
vaatemängu. MINU ARVAMUS Minule meeldis see muusikal väga, ma üldse ei imesta, miks see lavateos sellist edu omas!!! Ükski asi ei jäänud arusaamatuks. Ma polnud üle pika aja teatris käinud ning oli väga meeldiv uut hooaega sellise etendusega sisse viia. Näitlejad olid väga head, kõik tundusid oma tööd armastavat ning oli näha, et elati südamest oma tegelasele kaasa. Und ei tulnud kordagi peale. Muusikalil miinuseid minu arvates polnudki, sisu oli väga kaasahaarav, näitlejad suurepärased ning kõik oli hästi korraldatud. Ainus asi, mis on siiski paratamatu ning käib kõikide suurte etenduste ja rahvamassidega kaasas, on järjekorrad, aga elamuse nimel, mis ma sellelt ürituselt sain, oleksin nõus veel tagantjärgigi paar tundi järjekorras seisma. Sõnaseletused: Grease- õli, rasv, želee Greaser - trenditeadlik noor Jim Jacobs / Warren Casey GREASE Muusikal kahes vaatuses
Ooperid on kirjutatud konkreetsele teatrile: - Opera seria - Opera buffa - Tragedia lyrique - Opera comique b) Operett koomilise sisuga lihtne muusikaline teos. Laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega. Omased on mängulisus, vähem tõsine muusikaline pool. Operetis kõneldakse. c) Muusikal kerge sisuga muusikaline lavateos. Dialoogil, tantsul ja laulul on kõigil võrdne kaal. d) Rokk-ooper rock'il põhinev muusikaline lavateos. Sisu tõsisem kui muusikalil. Nt ,,Jesus Christ Superstar" Tantsuteater klassikaline ballett, modernballett, kaasaegne tantsuteater, nüüdistants. Mõiste võeti kasutusele 1970ndatel seoses Bauschiga. See on etenduskunsti suund, kus tantsu ja liikumist kasutatakse teiste väljendusvahenditega võrdselt, kuid mitte peamise märgisüsteemina. Liikumisel võrdne kaal dekoratsiooni, ruumikasutuse, sõna ja muusikaga. a) Ballett varvastants, range ja kinnistatud tantsutehnikaga lavatantsu liik
annaabi.ee 
