Pärast kaheaastast viibimist Roomas pöördus Lasso vanemate tõsise haigestumise tõttu tagasi Belgiasse, kuid kahjuks leidis vanemad juba surnuna. Sünnilinnas Monsis ei leidnud Lasso võimetekohast rakendust, nii veetis ta mõned aastad rännates Prantsusmaal ja Inglismaal. Hiljem töötas ta paar aastat Antverpenis, kuni sai kutse Baierimaa hertsog Albert V-lt mitte ainult juhatama Müncheni õukonna orkestrit, vaid ka sinna Madalmaadest uusi võimekaid liikmeid värbama. Muusikalembese printsi alluvuses töötades oli Lasso fenomenaalselt produktiivne. Kolmkümmend neli aastat töötas ta Albert V ja tolle poja William V õukonnas, nautides mitte ainult oma tööandjate, vaid ka paavst Gregory XIII, prantsuse kuninga Charles IX ja Imperaator Maximilliani poolehoidu. Viimane tõstis 7. detsembril 1570 Lasso aadliseisusse, see oli tähelepanuväärne austusavaldus. Orlando di Lasso suur ja pikaajaline töö mõjus lõpuks tema vaimule, see põhjustas
Haydn suri 1809. aastal ja maeti Viini. Hiljem korraldati tema põrmu ümbermatmine Eisentadti, kus ta oli veetnud nii suure osa oma elust. LOOMING 1750. aastal oli Haydn kirjutanud väikese missa (F-duur), milles väljendusmitte üksnes tolle zanri moodsate võtete oskuslik valdamine, vaid ka ilmselge kalduvus luua "lõbusat" kirikumuusikat. Ent veel olulisemaks osutus tema esimene, 1755.aastal kirjutatud keelpillikvartett. Tõuke selleks andis tutvumine muusikalembese mõisniku Karl von Fürnbergiga. Tiivustatuna Fürnbergi tähelepanust ja materiaalsest toetusest kirjutas haydn kõigepealt mitu keelpillitriot ja seejärel ka oma esimese keelpillikvarteti, millele peatselt järgnes neid veel ligi paarkümmend. 1756. aastal kirjutas haydn Kontsert in C klavessiinile. Tema metseen kandis hoolt ka tema majandusliku olukorra kindlustamise eest. Ta soovitas heliloojat Bröömimaalt pärinevale Viini
Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. Cyrillus Kreek Cyrillus (sünninimega Karl Ustav) Kreek sündis 1889. aastal Läänemaal Ridalas ja oli suure muusikalembese pere üheteistkümnest lapsest üheksas. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus.
annaabi.ee 
