TÖÖLEHT MUUSIKAÕPETUSES OOPER, OPERETT, MUUSIKAL Nimi: klass: OOPER OPERETT MUUSIKAL Žanri eelkäijad Antiik-Kreeka tragöödiad Itaalia koomiline ooper ja prantsuse Operet, koomiline ooper, ja prantsuse vodevill meelelahutuslikud muusikalavastused. Sünnimaa Itaalia Prantsusmaa Ameerikas Tekkimis-või 17. sajand 19. sajandi keskpaik 20. sajandi algus kujunemisaeg Üldine Muusikaline lavateos, mis ühendab Meelelahutuslik muusikaline näitemäng, Muusikaline lavateos, mille sisu avatakse iseloomustus mitut kunstiliiki
maakohtadesse, kuna Viljandis nappis publikut... Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi oma käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal. (Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja). Repertuaaris said sõnalavastuste kõrval oma koha ka operetid ja laulumängud. Andres Tukk lavastas operetid "Geisa" ja "Lõbus talupoeg", Armin Hunt laulumängu "Viinamäe Liisi". Muusikalavastused kujunesid küll populaarseteks, ent ei aidanud siiski kuigivõrd parandada teatri majanduslikku olukorda, kuna nende väljatoomisega olid seotud suured kulutused.
sajandi II poolel oli elav ja mitmekülgne. Pärnust, Tartust, Tallinnast, Võrust, Kuressaares, Rakverest, Paidest, Viljandist ja mujalt on teateid koolikooride heatasemelise esinemise kohta. Esitati keerukaid teoseid Haydni, Mozarti ja Händeli loominguid. Tallinnas kõlas 19.sajandi jooksul peaaegu kogu Lääne-Euroopa ooperite paremik esitajaiks nii rändtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest asjaarmastajad. Muusikaelus oli tähtsaks teetähiseks koorijuhi August Wiera algatatud muusikalavastused. Esimene eestikeelne ooperietendus oli 1883 aastal mängitud Carl Maria von Weberi ’’Preciosa’’. Innustavamat mõju eesti publikule avaldas kahtlemata saksa kooride ja lauluseltside tegevus. Just seetõttu tõusis ka esimestes Tallinna eesti seltsides Estonia(1865) ja Lootus(1878), nagu ka Tartu seltsis Vanemuine(1865), esiplaanile koorilaul. Võimekad dirigendid olid Liedertafel’i ja Meeslaulu seltsi juht August Krüger(1810-1883) ja Jäkeli lauluseltsi juhataja Julius Jäkel.
Peale Koidulat jätkas seal Sachker, kelle ajal esietendusid C. R. Jabobsoni "Arthur ja Anna" (1873) ja J. Kunderi "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (1875). 1878. aastal "Vanemuist" juhtima asunud entusiast A.Wiera organiseeris ligi 100-liikmelise trupi, kuhu kuulusid näitlejad, laulukoor ja orkester. Venestamise ajal oli Wiera ja näitejuhtide L. Menningu, H. Techneri jt tegevusel hinnatav osa rahvuskultuuri arengus. 1883. aastal etendunud C. M. von Weberi "Preciosaga" algasid "Vanemuise" muusikalavastused. 1906. aastal muudeti Vanemuine ja Estonia kutselisteks ning 1911. aastal muudeti kutseliseks ka Pärnu Endla teater. Oopereid ja operette hakati Estonias lavastama 1908. aastal. Rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ja otsinguline, ekspressionistliku suunaga Hommikteater asutati 1920. aastail. Ka Viljandisse ja Narva asutati kutselised teatrid. 1920.-30. aastail hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid, kaasaja näidendeid
Jalakas, Jaan Willem Sibul ja Märt Jakobson ning teatri laulvad draamanäitlejad Maarja Mitt, Hannes Kaljujärv ja Tanel Jonas. Seekordsel ,,Memory'l" olid esindatud lastemuusikalid ,,Nukitsamees", ,,Buratiino" ja ,,Lumekuninganna"; muusikalid ,,Suveöö ilmsi", ,,Kuldvasikas ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese kannul", ,,Tuled kodusadamas", ,,Raudne kodu", ,,Ainult unistus" ja ,,Laanelill", mängufilm ,,Verekivi"; muusikalavastused ,,Kaotajad" ja ,,Kuidas kuningas kuu peale kippus" jmt. Kontserdil osalesid Vanemuise teatri sümfooniaorkester ja bänd. Dirigent ja konferansjee oli Tarmo Leinatamm. Esmalt kõlas Avamäng muusikalisele komöödiale ,,Rummu Jüri", mille esietendus oli 1954- ndal aastal ja mida mängiti 225 korda. Järgmisena kõlasid Hanna-Liina Võsa esituses ,,Valu laul" ja Lauri Liiva, Koit Toome, Jaan Willem Sibula esituses ,,Rahalaul" lastemuusikalist ,,Nukitsamees"
Konservatooriumi lavakunstikateedri üliõpilastele. (ibid: 91) 3.2. Eesti tuntumad levimuusika koosseisud 3.2.1. Fix Ansambel Fix hakkas eksisteerima aastal 1968, olles vanim järjepanu töötav vokaalinstrumentaalansambel, mis on läbi mänginud paljud stiilid. Eesti levimuusikat hakkas ta oluliselt rikastama pärast tööle asumist RAT Vanemuise juures seitsmekümnendate lõpul. Esitatavad kontsertetendused, muusikalavastused ja ka lavastatud rokkooper nõudsid mängu- ja laulutehnika ning näitlejameisterlikkuse täiustamist. (Erm 1989, lk 112-113) 18 1979. aastal pälvis ansambel sisuka esinemise eest neljandal estraadikunstnike konkursil diplomi. Peagi peale seda algasid kontsertreisid liiduvabariikidesse. Iga aastaga katsid nad
täisväärtuslikeks kodanikes ja kaheldi nende moraalis. "Shakespeare". Populaarsed olid ooperid, operetid ja laulumängud. Tallinnas 19. sajandil mängiti Mozarti oopereid. Muusika: Kui varem muusika oli usutunnete väljendaja siis nüüd muusika ilmalikustus. Muusika oli nüüd inimvaimu enesetunnetuse vahendaja ning temast otsiti puhast ilu või hingeleevendust. Tallinna teatris olid ülekaalus muusikalavastused, teatrihooned sobisid ka kontsert saaliks. Edendati koorilaulu, instrumentaalmuusikat. Populaarseks jäid vaimulikud kontserdid kirikutes. Väljapaistvamaid muusikuid 19. sajandi II poole Tallinnas, Toomkiriku organist Ernst Reinicke. 1866. aastal Tallinnas toimus baltisaksa laulupidu. 1860. aastate algul pandi alus kooride ühisesinemise traditsioonile. Ilukirjandus: Baltisaksa publik orienteerus Saksamaalt sissetoodud kirjasõnale.
annaabi.ee 
