Wynton Marsalis. Wynton on neotraditsionalismi eestkõneleja, kes rõhutab, et jazz on üks olulisemaid XX sajandi Ameerikas tekkinud muusikakunsti voole. Tema arvtes peab selle olemus olema kindlalt seotud mustanahaliste kultuuritraditdiooniga. Trompetist sündis Uus-Orleanis Luisiaanas 18.oktoobril 1961 aastal. Tema vanemad olid Ellis ja Dolores. Wynton oli teine poeg kuuest lapsest selles peres. Kolm tema venda said ka kuulsateks jazz meesteks.
Võib öelda, et Nikolai oli üks maailma suurimaid muusikateoreetikuid.Ta töötas 37 aastat Peterburi konservatooriumis. Rimski-Korsakovi auks kannab Peterburi Konservatoorim tema nime. Nikolai Rimski-Korsakov oli tuntud ka välismaal. Näiteks 1884. aastal valiti ta Prantsuse Heliloojate Ühenduse auliikmeks. 1907 aastal juhatas ta mitme teose ettekannet Pariisis vene muusika kontserdil. Pariisis antud kontserdid olid üldise arvamuse järgi vene muusikakunsti ja Rimski-Korsakovi loomingu triumfiks. Mitmed tema õpilased on saanud maailmakuulsateks muusikuteks. Eesti heliloojatest on tema juures õppinud näiteks R.Tobias, A.Kapp, M.Lüdig. Rimski-Korsakovi viimaseks teoseks on ooper "Kuldkikas" (1907), mida heliloojal endal ei õnnestunudki laval näha. Oma elu viimased nädalad veetis helilooja Ljubenski mõisas, kus ta suri 21. juunil 1908. Rimski-Korsakov on avaldanud suurt mõju muusikakultuuri arengule nii Venemaal kui ka välismaal.
Võib öelda, et Rimski-Korsakov oli üks maailma suurimaid muusikateoreetikuid.Ta töötas 37 aastat Peterburi konservatooriumis (viimased aastad ka rektorina). Rimski-Korsakovi auks kannab Peterburi Konservatoorim tema nime. Nikolai Rimski-Korsakov oli tuntud ka välismaal. Näiteks 1884. aastal valiti ta Prantsuse Heliloojate Ühenduse auliikmeks. 1907 aastal juhatas ta mitme teose ettekannet Pariisis vene muusika kontserdil. Pariisis antud kontserdid olid üldise arvamuse järgi vene muusikakunsti ja Rimski-Korsakovi loomingu triumfiks. Ükski teine vene helilooja pole olnud pedagoogiks nii paljudele silmapaistvatele muusikategelastele. Mitmed tema õpilased said kuulsateks heliloojateks (näiteks Igor Stravinski ja Sergei Prokofjev). Eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud R.Tobias, A.Kapp, M.Saar, M.Lüdig, A.Lemba. Rimski-Korsakov on viibinud ka Eestis. 19. sajandi lõpul külastas ta korduvalt Mäos oma vennatütart ning korraldas siin tavaliselt ka kodukontserte.
Võib öelda, et Nikolai oli üks maailma suurimaid muusikateoreetikuid. Ta töötas 37 aastat Peterburi konservatooriumis. Rimski-Korsakovi auks kannab Peterburi Konservatoorim tema nime. Nikolai Rimski-Korsakov oli tuntud ka välismaal. Näiteks 1884. aastal valiti ta Prantsuse Heliloojate Ühenduse auliikmeks. 1907. aastal juhatas ta mitme teose ettekannet Pariisis Vene muusika kontserdil. Pariisis antud kontserdid olid üldise arvamuse järgi Vene muusikakunsti ja Rimski-Korsakovi loomingu triumfiks. Mitmed tema õpilased on saanud maailmakuulsateks muusikuteks. Eesti heliloojatest on tema juures õppinud näiteks R.Tobias, A.Kapp, M.Lüdig. Rimski-Korsakovi viimaseks teoseks on ooper "Kuldkikas" (1907), mida heliloojal endal ei õnnestunudki laval näha. Oma elu viimased nädalad veetis helilooja Ljubenski mõisas, kus ta suri 21. juunil 1908. Rimski-Korsakov on avaldanud suurt mõju muusikakultuuri arengule nii Venemaal kui ka välismaal.
olla jti.6 Muusikast ja instrumentidest võib lugeda ka teistest kirjalikest allikatest nii Sanskriti, Pali kui Prakriti keeles, kinnitades kõik muusikateoreetilistes töödes kirjeldatud muusikainstrumentide nimesid ja termineid. Eraldi võiks välja tuua näiteks ajaarvamise algusest pärineva Tamili teose Cilappatikrami,7 mis sisaldab muuhulgas tehnilisi seletusi muusikast ning draamast.8 3. Sagta muusikateadus Muusikakunsti tähistav mõiste Indias on Sagta , hõlmates meie mõistes nii vokaalmuusikat (gta), instrumentaalmuusikat (vdya) kui ka tantsu (nrtta). Neist kõige tähtsam on vokaalmuusika, millele instrumentaalmuusika toetub, ning tants on omakorda loodud nii vokaal- kui instrumentaalmuusika toel.9 13. sajandist pärit üks India muusika olulisemaid uurijaid Srgadeva jagas teaduse sagtast seitsmeks: svara ehk noodikõrgused, rga ehk
Koos oma vennaga peetakse neid ühtedeks Eesti esimeseks professionaalseteks pianistideks, kes esinesid ka väljaspool Eestit. Artur Lemba andis suure panuse Eesti muusikasse ja ta on üks Eesti muusika teerajajatest. Alates 1944. aastast kuulus ta Eesti Heliloojate liitu. Artur Lemba pälvis oma eluajal palju tunnustust Venemaal, Ungaris ja Belgias. Artur Lemba on üks erandlik Eesti pianist, kes suutis ennast jäädvustada rahvusvahelise muusikakunsti ajalukku. Ta viis edasi vanu klassikalisi jooni, toetudes ammustest aegadest pärit teadmistele. Lemba oli hiilgava tehnikaga pianist, kes tutvustas Eesti rahvale omale loomupärast muusikat. Ta viis Eesti interpreteerimiskunsti rahvusvahelisele tasemele, täiustades mitte ainult Eesti muusikat, vaid ka kultuurielu. Kasutatud kirjandus: „Artur Lemba. Pianist ja pedagoog“, Veera Lensin, „Eesti Raamat“ 1977
annaabi.ee 
