Asi mis mulle ei meeldinud oli kohalik valgustus, see oli kohati nii ere, et ajas nutma. Niiet bändile polnud midagi negatiivset öelda, ainult kohalikule Võru Kandle valgustajale. Kontsertprogramm ''Bach goes to Iran'' (''Bach läheb Iraani'') Dagamba kontserdil segunevad Ida ja Lääs, rock, pop ning klassikaline muusika. Kavas oli: Saint-Saens, Prokofjev, Händel, Rahmaninov, Beethoven, Bach, Orff, Grieg ja Mozart. Dagamba sulatab kokku ida ja lääne muusikakultuurid, mille tulemus on ainulaadne ning võimas looming. Nende esinemised on ilmekad ja dünaamilised. Nende kiiret edu kinnitavad tänavu 7 kontserti maailmakuulsal showl Positivusel. Vasakult: Hamidreza, Antons, Valters ja Dainis.
Rüütlilaul polnud sugugi üksnes meeste kunst, laulikute hulgas oli ka naisi. Ristisõdade ajastul oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel ning ta ise oli rüütlikultuuri erilise austusega ümbritsetud. Kuulsamad laulikud oli koondunud väljapaistvate aadlidaamide, nagu näiteks Aktivaania Eleonore`I (1122- 1240) või tema tütre hertsoginna Marie de Champagne` i õukonda. Mitmehäälsuse kujunemine Mitmehäälset musitseerimist on tulnud väga paljud suulised muusikakultuurid. Euroopa kunstipärane mitmehäälsus eeldab aga noodikirja kasutamist. Esimese ja teise aastatuhande vahetusel toimus Lääne- Euroopa muusikakultuuris kaks väga olulist murrangut: 1. suulise muusikakultuuri kõrval hakati üha enam kasutama noodikirja 2. ühehäälse laulmise kõrvale ilmus mitmehäälne Mitmehääne noodist laulmine sai Lääne- Euroopa kirikus alguse 11.- 12. sajandil. Sel ajal algas Lääne- Euroopas linnade kiire areng
poolt põhineb see siiski mingitel üldist laadi seaduspärasustel, mis ei sõltu ei indi- viidist ega ka kultuurist, mille raamides indiviid tegutseb. See- pärast on inimese ja muusika vahekorra uurimisel ja kirjelda- misel tähtis püüda üksteisest eristada kolme eri komponenti, milleks on (1) universaalsed, kultuurist ja individuaalsusest sõltumatud tegurid (mis olenevad nt heli füüsikalistest oma- dustest, inimese mälust, vanusest jpm), (2) kultuurilised tegurid (nt mõned muusikakultuurid on valdavalt ühehäälsed, teised aga mitmehäälsed) ning (3) inimese individuaalsed eelistused (mistõttu nt võivad laialdase tunnustuse saavutanud muusikud vahel pälvida mõnelt asjatundjalt oma tegevusele ka teravalt eitavaid hinnanguid) Inimese kognitiivsete protsesside mõistmisel on oluline teineteisest eristada kaht tunnetusviisi induktiivset ja deduktiivset. Induktiivne tunnetusviis osutab sellele, et
uurida ja analüüsida elutu või elusa loodusega seotud protsesse. Muusika ja kunsti tajumine ei saa olla kõigi puhul ühesugune, samas põhineb see siiski mingitel üldist laadi seaduspärasustel, mis ei sõltu ei indiviidist ega ka kultuurist, mille raamides indiviid tegutseb:1)universaalsed, kultuurist ja individuaalsusest sõltumatud tegurid (mis olenevad nt heli füüsikalistest omadustest, inimese mälust, vanusest jpm);2)kultuurilised tegurid(nt mõned muusikakultuurid on valdavalt ühehäälsed või mitmehäälsed);3)inimese individuaalsed eelistused. C.Stumft ,,Helide psüholoogia"-nt muusikas tekkivate kooskõlade erineva iseloomu uurimine, st miks mõned kooskõlad tunduvad kuulmisele püsivad ja konsonantsed, teised kooskõlad aga ebapüsivad ja dissonantsed.19. saj-l on piirid eri teadusvaldkondade vahel üsna hägusad. 20.saj.alguses uus suund saksa psüholoogias- gestaltpsüholoogia
annaabi.ee 
