noored, kel ka käitumisprobleeme esines, nemad said tähelepanu vaid politseilt. Karjuvat ebaõiglust nähes hakkasime sõpradega omaalgatuslikult nendega tegelema. Populaarne tegevus oli neil vana paberivabriku akente sisseloopimise ja selle auväärse maja korduv süütamine.Selle tegevuse asemel kaasasime noori õhtuti erinevatesse tegevustesse, näiteks mängisime 2 õhtut nädalas jalgpalli, alustasime võrkpallitrenniga ja koostöös kohaliku muusikakooliga said 4 noort ka tasuta kitarritundidesse, kus aktiivselt kohal käidi. Lisaks tegime ka kodutöödegruppi, mis osutus ootamatult edukaks. Selles väikelinnas tegi kohaliku omavalitsise noorsootöötaja linnale pigem karuteene ja tema roll oli lausa negatiivne. 3 aastat hiljem, kui käisin seal linnas koolitusi tegemas, avastasin ahastusega, et see spetsialist on veel oma ametikohal. Seda, et mina tahan panustada ühiskonda just noorsootöö kaudu, leidsin mina juba ümbes 8
Vastanud poistest kuulavad mõlemat ainult 38%. Joonis 2. Vahendid mida kasutatakse PJG 6-7.kl õpilaste seas muusika kuulamiseks 7 5.2 Muusika kuulamise sagedus 97% vastanutest kuulab muusikat igapäevaselt, vaid 3% ehk üks poiss kuulab mõni kord kuus. (vt. Joonis 3) Joonis.3. Muusika kuulatavuse tihedus PJG 6-7.kl hulgas 5.3 Muusikakoolis osalevad noored Muusikakoolis käivad või on käinud 49% vastanutest. Muusikakooliga on tüdrukutel tihedamad suhted kui poistel.(vt joonis 5) Joonis 5. Muusikakooli õppetöös osalevate PJG 6-7.kl õpilaste arv 5.4 Erinevad muusikastiilid ja nende kuulamine Levinuimad muusikastiilid on pop , dubstep, räpp, klubimuusika ja rock.(vt joonis 4) Vastanud poistele meeldib rohkem räppmuusika, dubstep, metal, hardstyle ja techno. Vastanud tüdrukutele aga pop-, klubi- ja rockmuusika. 100% tüdrukutest kuulab popmuusikat. Joonis 4
Kuressaares, Haapsalus, Põltsamaal, Tapal, Paides · 90-ndatel aastatel tekkis terve rida koole seoses endiste filiaalide iseseisvumisega ja muusikaklasside ümberformeerumisega muusikakoolideks. Suurima osa muusikakoolidest moodustavad omavalitsuste muusikakoolid (hetkel 80), kes töötavad üleriigiliste ühtsete õppekavade alusel ja kelle töö sisu ja maht on seega konkreetselt määratletud. Osades omavalitsustes on muusikakooliga ühendatud kunstikool (19 kooli) ja koolid kannavad nime "kunstide kool" või "muusika-ja kunstikool". Enamasti on pilliõpilaste arv oluliselt suurem kunstiõpilaste arvust. [6] 1997.aastal kinnitas Riigikogu kohaliku omavalitsuse huvialakooli/muusika-ja kunstikoolide üleriigilised õppekavad. Nendes on eriti täpselt välja töötatud nn. pilliõpetusosakondade muusikalise põhihariduse õppe-ja ainekavad. Antud õppekava läbimine on oluliseks eelduseks
annaabi.ee 
