"muusikajuhi" - 8 õppematerjali

Giuseppe Verdi ja Richard Wagner

Feen" * 1836 abiellus Minna Planeriga * 1. aprill 1837 sai Wagner muusikajuhiks Königsbergis, mis läks aga pankrotti * 1837 kolis Riiga, kus sai ooperiteatri muusikajuhi koha * 1838. aastal kirjutas ooperi "Rienzi" teksti ja alustas sellele muusika loomisega * 1839. aastal kaotas Wagner muusikajuhi ametikoha ning tekkis võlakoorem

Esitlus Richard Wagnerist

esimese täieliku ooperi "Die Feen". Mõned aastad töötas Wagner muusikajuhina Magdeburgi ooperiteatris. 29. märtsil 1936 esietendus seal tema teine ooper "Das Liedesverbot". 24. novembril 1836 abiellus Wagner Minna Planeriga. 1. aprillist 1837 sai Wagner muusikajuhiks Königsbergis, kuid teater läks juhtimisvigade tõttu õige pea pankrotti ning Wagnerid jäid võlgadesse.  Elulugu: Riia 1837. aasta juunis kolisid Wagnerid Riiga, kus Richard sai ooperiteatri muusikajuhi koha. 1838. aastal kirjutas ta seal ooperi "Rienzi" teksti ja alustas sellele muusika loomisega. 1839. aastal kaotas Wagner muusikajuhi ametikoha ning tal oli kogunenud ka suur võlakoorem. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "Der fliegende Holländer".  Looming:

Wilhelm Richard Wagner

1827. aastal siirdus ema koos lastega taas Leipzigi ja Wagner algas õppimist Leipzigi ülikoolis muusika erialal. 1833. aastal kirjutas ta oma esimese ooperi "Die Feen", mis alles lavastati peale helilooja surma. 24. novembril 1836 abiellus Wagner Minna Planeriga. 1. aprillist 1837 sai Wagner muusikajuhiks Königsbergis, kuid teater läks juhtimisvigade tõttu õige pea pankrotti ning Wagnerid jäid võlgadesse. 1837. aasta juunis kolisid Wagnerid Riiga, kus Richard sai ooperiteatri muusikajuhi koha. 1839. aastal kaotas Wagner kapellmeistri ametikoha ning tal oli kogunenud ka suur võlakoorem. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "Lendav Hollandlane". Pariisile pani Wagner suuri lootusi. Ent kõik oli määratud luhtumisele. Vaatamata sellele, et ooperikuningas Meyerbeer andis noorele muusikule ja tema ooperile "Rienzi" hea hinnangu, osutus teose

Franz Joseph Haydn

Austria helilooja Stiil: Klassikaline muusika Ametid: helilooja, kapellmeister Pilt 2 Perekond Isa: Mathias Haydn- tõllassepp ja külavanem Ema: Maria oli töötanud Harrachi krahvi kokana Vend: Michael Viisi ei osatud. Isa oli innukas rahvamuusik, kes mängis iseõppijana harfi ja laulis. Pilt 3: Michael Haydn Pilt 4: Maria Keller Muusikamaailma 1738: Saadeti 6-aastaselt Johann Matthias Frankh-i juurde. 1739: Viini Püha Stephani katedraali muusikajuhi Georg von Reutteri tähelepanu 1740-1749: Püha Stephani katedraali poistekooris Töö-ja loominguaastad 1750- 1752: vabakutseline muusik 1752: Itaalia helilooja Nicola Porpora teenrina 1754–1756: lisamuusik Viini õukonnas 1756: parun Fürnbergi alluvuses Weinzierlis 1759-1761: krahv Morzini väikese kapelli juht 1761-1790: kapellmeister Eszterhazy õukonnas 1768-1772: kirjutas instrumentaalmuusikat ja oopereid 1791-1809: Londonis ja Viinis

Beethoveni portree

kammermuusika konkurssidest, pälvides III preemia Jurmalas (2000) ning finalistidiplomi Brahmsi nimelisel konkursil Gdanskis (2003) klaveritrio Fratres koosseisus.  Toomas Vavilov (dirigent) on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli nagu Sten Lassmanngi ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi klarneti erialal ning on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias sümfooniaorkestri dirigeerimist. Toomas Vavilov 2006 ja 2007 aastatel tegutsenud Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendina, EMTA sümfooniaorkestri dirigendi ja ERSO abidirigendina. Praegu on Vavilov ERSO klarnetirühma kontsertmeister, NYYD Ensemble'i liige ja EMTA klarneti eriala dotsent. Eesti Riikliku Sümfooniaorkesteri asutamisaastaks loetakse 1926. ERSO on väiksesest raadioorkestrist kasvanud Eesti esindusorkestriks, mis on viimastel aastatel oma rahvusvahelist haaret kõvasti laiendanud. ERSO plaadistuste head kvaliteeti on

musikaalsust juba varakult ja otsustasid ta panna nende sugulase, koorijuhi ja koolmeistri, Johann Matthias Franki käealla seda õppima. Pärast vanemate juurest ära kolimist ta enam nende juurde elama ei läinud. Elu sugulase juures oli raske. Ta pidi seal tihti näljas olema ning ta riidedki olid räpased. Haydn õppis seal nii viiulit kui ka klavessiini ja oli veel ka sopran kohalikus kirikukooris. Tänu kooris laulmisele märkas teda Viini Püha Stephani katedraali muusikajuhi Georg von Reutteri tähelepanu. Haydn läbis seal edukalt katsed, et koorilauljaks saada. Ta kolis üheksaks aastaks Viini ja hakkas laulma Püha Stepheni katedraali poistekooris. Haydn elas seal Reutteri perekonna ja nelja koorilauljaga katedraali kõrval Kapellimajas. Seal koolis õppis ta kõiki olulisi üldaineid, ent sellest hoolimata jäid puudulikuks tedmised muusikateoorias ja kompositsioonis. 1974. aastal hakkas Haydnil häälemurre, lisaks sai ta hakkama ka paari

Vanemuine

lavastust. 1996 - tihenesid sidemed Uppsala Linnateatriga. Vanemuine gastroleeris edukalt Puccini ooperiga "Tosca" ja lastelavastusega "Väikese onu saaga" Rootsis. Uppsalast toodud Shakespeare'i- laval mängiti 1998. aasta kevadel Shakespeare'i komöödiat "Kaheteistkümnes öö", lavastajaks Finn Poulsen Uppsalast. 1998 - balletijuhi kohale asus Mare Tommingas. 1999. aastal sai Vanemuise draamajuhiks Ain Mäeots ja muusikajuhiks Mihkel Kütson. 2004. aastal asus muusikajuhi kohale Hendrik Vestmann, 2006. aastal vahetas ta välja Toomas Vavilov. 2003. aasta sügisel lahkus teatrijuhi kohalt Jaak Viller ja kultuuriministeerium määras teatrijuhiks Aivar Mäe. 2007. aasta alguses asus teatrijuhi ametisse senine peaprodutsent Paavo Nõgene. Vanemuine püstitas viimase 20 aasta publikurekordi http://www.epl.ee/artikkel/453805 Vanemuise teater kogus lõppenud aastal ligi 200 000 külastust ning püstitas sellega viimase 20 aasta publikurekordi.

DMITRI ŠOSTAKOVITŠ

05 ja teisipäeviti 16.05). Esimest kommenteerib ning teise autoriks on muusikateadlane Tiia Järg, meie tunnustatud Sostakovitsi ekspert. Eesti publikule ei ole see helilooja, "sümfonismi viimane mohikaanlane", kindlasti mitte tundmatu suurus, ent avastamisrõõmu pakuvad interpretatsioonid lõpmatuseni. Vanemuise sümfoonikute hooaja avakontserdile tõi täismaja publikut rõõm kohtuda populaarse Griegi Klaverikontserdiga Peep Lassmanni esituses, ergas huvi värske peadirigendi ja teatri muusikajuhi Toomas Vavilovi vastu ja kindlasti soov nautida suure juubilari V sümfoonia esitust koduorkestrilt. Kuna üldiselt heatasemelise kavalehe väike formaat ei lubanud esitada põhjalikke annotatsioone, siis süüvigem siinkohal pisut ajalukku. Sostakovits alustas oma V sümfoonia kirjutamist 1937. aasta aprillis, fakt, mis iseenesest fikseerib vaid aja. Peab aga kindlasti teadma, mis toimus enne seda sama aasta jaanuaris ­ kuidas puudutas stalinlik terrorilaine autori lähedasi ja teda ennast