Jäääär on ansambel, mis tegutsenud alates 1991. aastast ning oma tegutsemisaja jooksul Eesti rahva südamete muusikalisse poolde oma jälje jätnud. Bänd on oma koosolemise jooksul liikmeid vahetanud, kuid senini on truuks jäänud järgmised liikmed: Andrus "InBoil" Rootsmäe (laul, kitarr), Jaan Sööt (laul, kitarr), Tarvo "Tarz" Jaaksoo (basskitarr), Tõnu "Tõun" Timm (kitarr). Nagu Jäääär' ile omane, oli kogu õhkkond küünis soe ja hubane, just nagu nende muusikagi. Inimesi, kes nende auks kohale saabunud olid, oli küllaltki palju. Võiks isegi öelda, et rohkem kui oodati. Kuuldavale tulnud lood tekitasid sees mõnusa õdusa tunde, mis mõne muu ansambli loomingu puhul vajaka jääb. Esitlusele tulid lood nende uue albumilt, millest enam minu tähelepanu köitsid ,,Pojaga restoranis" , ,,Lapsepõlv", ,,Piir" ning ,,Astud lauldes mu poole". Ansambli vanematest lugudest ei puudunud esitluselt ,,Lumevärv" ja ,,Viimane tramm". Oma panuse plaadile
Jäääär on ansambel, mis tegutsenud alates 1991. aastast ning oma tegutsemisaja jooksul Eesti rahva südamete muusikalisse poolde oma jälje jätnud. Bänd on oma koosolemise jooksul liikmeid vahetanud, kuid senini on truuks jäänud järgmised liikmed: Andrus "InBoil" Rootsmäe (laul, kitarr), Jaan Sööt (laul, kitarr), Tarvo "Tarz" Jaaksoo (basskitarr), Tõnu "Tõun" Timm (kitarr). Nagu Jäääär' ile omane, oli kogu õhkkond küünis soe ja hubane, just nagu nende muusikagi. Inimesi, kes nende auks kohale saabunud olid, oli küllaltki palju. Võiks isegi öelda, et rohkem kui oodati. Kuuldavale tulnud lood tekitasid sees mõnusa õdusa tunde, mis mõne muu ansambli loomingu puhul vajaka jääb. Esitlusele tulid lood nende uue albumilt, millest enam minu tähelepanu köitsid ,,Pojaga restoranis" , ,,Lapsepõlv", ,,Piir" ning ,,Astud lauldes mu poole". Ansambli vanematest lugudest ei puudunud esitluselt ,,Lumevärv" ja ,,Viimane tramm". Oma panuse plaadile
Muidu mäng ei toimiks. Isabella ja Flavio muinasjutuline tunnusmeloodia juhatab järgmise pildi sisse. Stseeni algul istuvad nad maas vastamisi ja palvetavad. On oluline ilmselt ära märkida, et kus pildis ka Isabella ja Flavio sees ei oleks, alati langeb neile peale roheline ja sinine valgus. Nii ka seekord. Kasutatakse ka kontravalgust ja ... valgust, kuid terve pildi vältel valgustavad lava ka rohelised ja sinised valgusvihud. Millised nad välja näevad? Nad näevad välja nii nagu muusikagi muinasjutulised. Flaviol on seljas valge puhvvarukatega (ilmselt linane) pluus, pruunid velvetis põlvpüksid. Peas on tal suured paksude raamidega prillid, mis muudavad ta näo uudishimulikuks. Tänapäevasemaks muudab ta kostüümi punaste triipudega froteesokid ja Converse'i stiilis ketsid. Isabellal on seljas samuti valge puhvvarukatega särk, kuid see on äärmiselt naiselik ja peenest kangast. Isabella seelik on tume ja puhvis. Jalas on tal mustad sukapüksid ja musta nahast kingad
ja regulaarset sissetulekut,kannatas ta küll majanduslikku kitsikust,kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuga ning lõi nende aastate jooksul kõige geniaalsemad teosed,mida on imetlenud ning millest on õppinud kõik Mozartile järgnenud suured heliloojad. [3.Lk.37] Kusagil ei naerdud ega naljatletud nii palju,kui Mozarti seltskonnas. Helilooja suur optimism ja südamest tulev naer nakatas kõiki, nagu ta elurõõmus muusikagi. Vähe oli aga neid,kes selle näilise muretuse juures suutsid tungida nende traagiliste nootide olemusse, mis üha rohkem hakkasid välja kostma tema muusikast. [4.Lk.139] Mozarti elu üheks peamiseks dissonantsiks olid majanduslikud raskused. Eriti tema elu viimastel aastatel. Niipalju kui Mozart oli geniaalne kuntsnikuna, oli ta võõras majandusmehena. Ka Mozarti perekondlikku elu jälgisid õnnetused. Konstanzel,tema naisel, tuli sageli haigevoodis lamada
Rosner`i neljakümnendatest ja viiekümnendatest aastatest pärit teosed. Põhiliseks muusikaks, mida kuulati, oli mitmekülgne dzäss ja peaaegu iga stiljaga teadis mõnda dzässmuusikut või ise mängis dzässipilli. [ : https://strana-sssr.net ( 10.05.18 ), Vaba entsüklopeedia: Muusika ja tantsud https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%82%D0%B8%D0%BB%D1%8F %D0%B3%D0%B8] 3.2. Tantsud Nagu muusikagi olid stiljagide ajastu tantsud küllaltki omapärased, kuna need ei nõudnud palju tantsuoskusi, vaid ainult julgust eneseväljendamisel. Kuna paljudel puudus teadmine sellest, mis on tõeline tants ja kuidas seda peaks õigesti esitama, siis pandi suurema rõhu improvisatsioonile, mistõttu tekkis palju uusi stiile, näiteks; stiilist bugi- vugi tulenevad ,,aatomi", ,,kanada" ja ,,kolmekordne hamburgi" tantsustiilid. Kaks esimest on väga energilised ja tempokad ning
atmosfääriga kokku sobitama. Kõik tehnilised toimingud leiavad aset paralleelselt 8 proovidega. Misanstseene fikseerib lavastaja proovisaalis töö käigus. Läbimänguni jõuab lavastaja alles viimastes proovides, seni mängitakse stseene eraldi läbi. Lavastaja-näitleja suhe ei toimi ainult ühepoolselt. Tihti mõjutavad näitlejad lavastajat. Näiteks lavastuses ,,Nagu poisid vihma käes" sai näitlejate valitud muusikagi teinekord lavastajale pidepunktiks, millest mingis suunas edasi minna. Näitleja ideed saavad tihti otsustavaks ka mingi stseeni mängimisel, seda juhul, kui lavastaja annab näitlejatele "vabad käed" mingi koha mängimiseks. Väga oluline on koostöö kunstnikuga. Lavastajal on olemas kontseptsioon, millele kunstnik lisab oma mõtteid. Lavastus kui kunstiteos (st valgus, muusika jms) kujuneb aja jooksul, kui lavastaja näeb juba stseene terviklikemana. Kui Noormets on ise
annaabi.ee 
