OOPER Üleüldist Ooper on muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst Kõige iseloomulikum 17. sajandi muusikaesteetikale Tähtsaimaks osaks on ülevat lugu jutustav poeetiline tekst Peale muusika on olulised ka näitekunst, tants ja lavakujundus Ajalugu Kaugeim eeskuju ooperile oli vanakreeka tragöödia, milles osa monolooge esitati lauldes ja see oli suurejooneline Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Esimene teadaolev ooper "Daphne" etendati 1597. aastal, autoriks oli Jacopo Peri
Aariate laulmise ajal süzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade (2). 1. OOPERI KUJUNEMINE Ooper hakkas kujunema 17. Sajandi Itaalias. Uutest zanridest, mis on seotud 1600. aasta paiku sündinud soololaulu stiiliga, on ooper kõige suurejoonelisem, aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17.sajandi muusikaesteetikale. Vanakreeka tragöödia eeskujul on selle tähtsaimaks osaks ülevat lugu jutustav poeetiline tekst. Muusika on vaid üks seda lugu kandvatest kaunitest kunstidest, näitekunst, tants ja lavakujundus on sama olulised (1). Kaugeim eeskuju 1600. aasta paiku sündinud ooperile oligi vanakreeka tragöödia, mille koorid ja vähemalt osa monolooge esitati lauldes. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga: liturgilised draamad ja müsteeriumid olid vaimulikud
- Tantsusüit, mis on tuntud peamiselt saksa muusikast. Tantsusüidi osad: - Allemande - rahulik Saksa sammtants - Courante - kiire Prantsuse hüppetants - Sarabande - aeglane pidulik Hispaania tants - Gigue - kiire Šoti meremeeste hüppetants Tuntumad autorid J.S. Bach ja G.F. Händel. Ooper ja ballett Ooper - kõige suurejoonelisem ja kõige iseloomulikum 17. saj muusikaesteetikale Libreto - tekst Näitlemine, tants, lavakujundus Keskaeg - Ooperi aluseks olid liturgilised draamad ja müsteeriumid. Renessanss - Itaalias lavastati mütoloogilise sisuga intermeediume - Prantsuse ooperi eelkäija - õukonnaballet Pr. ballett-ooperi looja barokis: Jean Baptiste Lully (“Kodanlasest aadlimees”) - Inglismaal valmistasid ooperikunsti ette õukondlikud maskietendused Tuntuim Inglise baroki ooperihelilooja:
-Comante-kiire prantsuse hüppetants -Sarabande-aeglane ja pidulik hispaania tants -Gigue-kirre šoti meremeeste hüppetants Johann Sebastian Bach (1685-1750) OOPER JA BALLETI SÜND JA ARENG (17-18 saj) ooper-soololaulust arenenud kõige suurejoonelisem aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17. saj muusikaesteetikale. Vanakreeka tragöödia eeskujul on tähtsaim osa libreto. K eskajast võeti eeskuju liturgilistest draamadest ja müsteeroumitest. Itaalias labastati mütoloogilise sisuga intermeediume (lõbusad vahepalad). Prantsuse ooperi eelkäijaks peetakse õukonnaballetti, mis sisaldas ka lauldud osi
-Comante-kiire prantsuse hüppetants -Sarabande-aeglane ja pidulik hispaania tants -Gigue-kirre šoti meremeeste hüppetants Johann Sebastian Bach (1685-1750) OOPER JA BALLETI SÜND JA ARENG (17-18 saj) ooper-soololaulust arenenud kõige suurejoonelisem aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17. saj muusikaesteetikale. Vanakreeka tragöödia eeskujul on tähtsaim osa libreto. K eskajast võeti eeskuju liturgilistest draamadest ja müsteeroumitest. Itaalias labastati mütoloogilise sisuga intermeediume (lõbusad vahepalad). Prantsuse ooperi eelkäijaks peetakse õukonnaballetti, mis sisaldas ka lauldud osi
annaabi.ee 
