kontserdiorganisatsioonidele, 18. sajandil hakati avalikke kontserte andma nii linnades kui aadlike ja jõukate kodanlaste majades. Paljudes Euroopa linnades korraldati kontserdisarju, hakkasid ilmuma muusikalehed, tekkis avalik kontserdikriitika. Sama võis näha ka kirjanduses tekkisid mitmesugused kirjanduslikud ringid, valgustusaja vabameelesete vaadete levikule oli loodud vastuvõtlik pinnas. NB! Tekkis uus muusikaesteetika, mis püüdis muusika olemust avada. Ilmusid mitmed muusikaraamatud-õpikud: Rameau` ,,Harmooniatraktaat" (1722, õpetus loomulikele alustele taandatud harmooniast st. õpetus akordide reeglipärasest ühendamisest), Leopold Mozarti viiulimängu õpik (1756), Carl Philpp Emanuel Bachi klaverimängu ja Nicola(Niccolo) Porpora laulukunsti 3
- klahvpillid (klaver) Muusikat võib teha ka kodus leiduvatest asjadest. Kui võtta näiteks pott, ja panne, mis teevad erinevaid helisid, siis kokku võib tulla väga huvitav ja ilus meloodia. Mis on muusikateadus? Muusikateadus ehk musikoloogia on muusikat ja selle arengut uuriv teadusharu. Muusikateaduse peamised aladistsipliinid on muusikateooria, muusikaajalugu ja muusikakriitika. Teiste aladistsipliinide seas on muusikaakustika, muusikaesteetika, muusikafolkloristika ehk muusikaetnoloogia, muusikapaleograafia, pillitundmine, muusikapedagoogika ja interpretatsiooniteooria. Muusikat uurivad teadused: · Muusikaakustika - heli · Muusikaajalugu - ajalooline areng · Muusikateooria partituur (helitöö kõiki partiisid sisaldav noodistik) · Muusikapsühholoogia - käitumine ja reaktsioonid · Muusikasotsioloogia - vastasmõju ühiskonnaga
õpik Pythagoras (6./5. saj. vahetus eKr) muusika matemaatilise olemuse avastaja oktav e ½ konsoneerivad ja dissoneerivad intervallid. Arv kui asjade tõelise olemuse kehastaja. Kogu maailm on arvulistes suhetes. Heli võnkumine. Planeetide, tähtede liikumine oma orbiitidel samuti võnkumine idee ,,sfääride harmooniast". Muusikateooria ja -praktika teineteist kuigivõrd ei mõjuta. Muusikaesteetika Platoni (5./4. saj. vahetus eKr, dialoogid ,,Riik", ,,Seadused") käsitlused muusika mõjust ja muusika osast inimeste kasvatamisel muusika ja võimlemine kui teineteist täiendavad ained, eri helilaadidel erinev emotsionaalne ,,vägi". Vana-Kreeka muusikateooria oli väga suure mõjuga keskaja muusikateooriale üle võeti laadide nimed, käsitlus konsonantsidest ja dissonantsidest jne. Samas varakristlased püüdsid oma
nietzsche pidas kõige apolloonilisemaks skulptuuri. ka homerose eepilist luulet pidas nietzsche korrastatud kunsti mudeliks. kõige dionüüsilisemaks kunstiks nietzsche pidas muusikat. muusika mõjub otse kehale, inimese individuaalsus lahustub muusikas, mõistusele see aga ei mõju. tuletame meelde hamleni rotipüüdjat, või lugu sellest, kuidas vihane pillimees, pärast külarahvaga tülliminekut, mängis nii, et külarahvas tantsis ennast surnuks milline oleks tolleaegne muusikaesteetika? klassikalise muusika ideaal oli visuaalne ideaal : muusika on parim partituuris. kant väitis, et muusika on kasvatamatu : hästikasvatatud on ta ainult partituuris, visuaalse teksti harmoonia on siin oluline. küsimus mida võiks küsida, siis mis organi jaoks helilooja komponeerib? tahaks öelda, et siiski aju jaoks. kuulmine on küll paratamatu, aga see ei tohiks meeldida meie tajuorganitele : ehk siis, 19.saj esimese poole esteetika ültes, et kui te saate naudingu
annaabi.ee 
