tähelepanekud eesti rahvamuusikast? Too näiteid nende tegevusest. 1. Missugune oli hernuutlaste roll mitmehäälse koorilaulu arengus? Läbi hernuutlaste kaudu levis see rahva hulka2. Iseloomusta muusikaõpetuse taset ja muusikategevust Laiusel. Neljahäälse koorilaulu arendamisel olid Laiuse kihelkonna saavutused pikka aega teistest ees. Õpetati oreli ja viiulimängu3. Kes oli Georg Julius Schultz-Bertram ning missugune oli tema hinnang eesti muusikaelule? Ta kirjutas eesti folkloorist, etnograafiast ning ta huvitus eesti ajaloost. Ta oli saksa keeles kirjutav literaatm eestikeelse kirjanduse tsensor Peterburis. Ta imetles Laiuse kirikus kuuldud noormeeste fuugat ja motette. See näitas, et eestlased on muusikaliselt väga arenguvõimelised.4. Too näiteid Torma ja Põltsamaa muusikaelu kohta. Torma: A. Jakobson lõi laulukoori, ka pillikoori. Neljahäälset laulu viljeldi pea kõigis Torma kihelkonna koolides.Tema poeg C.R
19. sajandi 40. aastail lauldi Laiuse kihelkonna külakoolides kirikulaule juba nootide järgi, millest võib järeldada, et õpilased olid omandanud mingi noodilugemisoskuse. Neljahäälse koorilaulu arendamisel olid Laiuse kihelkonna saavutused pikka aega teistest ees ja pälvisid üldist tähelepanu. Laiuse kirikus korraldatud koorikontserditele tuli rahvast kaugemaltki. 3) Kes oli Georg Julius Schultz-Bertram ning missugune oli tema hinnang eesti muusikaelule? V: Georg Julius Schultz-Bertram oli eesti ja saksa keeles kirjutav literaat, eestikeelse kirjanduse tsensor Peterburis, kes huvitus eesti folkloorist, etnograafiast ning ajaloost. Tema hinnangul oli ta Laiuse kirikus kuulnud eesti noormehi esitavat Bachi ja Händeli fuugasid ning motette, mis olid suurima imetluse esile kutsunud. See pidavat näitama et eestlased on muusikaliselt väga arenemisvõimelised. 4) Too näiteid Torma ja Põltsamaa muusikaelu kohta. V: 1844. aastal lõi A
Tuglase jt. R. Tobias ühines "Noor - Eesti" liikumisega ja jagas nende mõtteid eesti kunstikultuuri uuenemise vajadusest. Samuti võttis ta osa Eesti Kirjanduse Seltsi asutamist ning 1907. a. valiti ta seltsi asemikekogu liikmeks. R. Tobias pani aluse eesti muusikateadusliku mõtte arengule. Tema artiklites on ühendatud nii eesti rahvuslikud kui üldkultuurilised probleemid. Neis avalduvad Tobiase muusikalised tõekspidamised, millel oli kahtlemata oluline mõju tolleaegsele eesti muusikaelule. Need on eelkõige tema rahutu ja impulsiivse mõttemaailma peegeldus. Lennukas ja kujunditerohkes esitluslaadis käsitleb ta mitmeid toonase muusikaelu küsimusi, propageerib rahvaviiside korjamist ning arutleb koorilaulu väärtuse üle, seab uusi sihte laulupidudele ning püüab määratleda "eesti muusika iseloomulikku ilmendit". Samas käsitleb ta mitmesuguseid esteetilisi ja filosoofilisi probleeme, peatub kaasaja muusika helikeele uuendamise teemadel
saj · Lauldi gregoriuse laule (lad. Keeles) · Kasutati oreleid koos luteri kiriku reformiga levis ka eestis koraalide laulmise komme (eesti.k) · 18. Saj lõpul jõudsid eestisse vennaste koguduste liikumised ehk hernhuutlased o Nad tegelesid rahva arimisega o Laulmisele ja pillimängule pandi eriti rõhku o Lauldu tundelisi meloodiaid, mitme häälselt · Ilmalik muusika elu Tallinnas sarnanes muusikaelule kesk-Euroopa linnades (ooperi etendused, kontsertid jne) · Johann meder 17. Saj lõpus o Tegutses Gustav Adolfi Gümnaasiumis · Ferenc Liszt andis eestis kontserte · Eeskuju laulupidudeks said eesti haritlased Balti sakslastelt kes korraldasid 1875 aastal Tallinnas laulupeo · Johann woldemar Jannsen (mette algataja · 19 saj alguses oli kirikute ja kihelkonna koolide juurde tekkinud palju koore, mis olid väga heal järjel
annaabi.ee 
