Ühest küljest võiks küll kettaheitmine kunst olla, aga kunsti ei saa mõõta. Selles ei ole tulemust, mida teistega kõrvutada ja paremusjärjestusse seada. Me ei saa ju võrrelda Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja Õigust" Mihkel Raua raamatuga ,,Musta pori näkku". Need on täiest erinevad. Ei saa öelda, et ,,Musta pori näkku" on parem kui ,,Tõde ja Õigus", sest igal neid raamatuid lugenud inimesel on oma vaatenurk ja arvamus raamatu sisu kohta. Sama kehtib ka muusikaeelistuste kohta, on võimatu võrrelda Johann Sebastian Bachi teost rasket rokki viljeleva Korniga. Kunst on meeltega tajutav, kuid ikkagi on see miski, mille tulemust ei saa mõõta ja käega katsuda. See miski annab meile midagi, mis meil puudu on. Ja selle puudujäägi kadumine on vaid tajutav meis endis ja meid ümbritsevates inimestes.
enamasti või sageli pingetest vabanemiseks. Gümnaasiumiõpilaste hulgas (küsitletuid oli 15 1316) oli neid, kes enamasti või sageli muusika abil oma pingeid maandasid, veelgi rohkem - 78%. Muusika kuulamist valu vaigistamiseks nimetatakse audioanalgeesiaks. Eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et muusika võib toimida valu vaigistavalt isegi sõltumata muusika valikust. Kahtlemata annab aga tõhusama tulemuse patsientide muusikaeelistuste arvestamine. Jayne Standley (1995) metaanalüüs senistest muusika mõju uuringutest näitas, et kõige paremaid tulemusi on muusika rakendamisel saadud ajutiste valuseisundite puhul, kroonilise valu leevendamine on komplitseeritum. Valu sunnib inimese liikumatusesse. Muusikataktis hakkab aga keha iseenesest liikuma. Muusika-liikumine ja musitseerimine võivad anda üllatavaid tulemusi füüsise funktsioneerimise arendamisel-parandamisel. Valu tõttu takistatud
Selleks on 3 põhjust (Collins & Miller, 1994): 1. Me avame end neile, kes meile meeldivad 2. Meile meeldivad need, kes avavad end meile 3. Meile meeldivad need, kellele me oleme end avanud. Oluline on aga see, kui palju me endid avame suhte mingil kindlal etapil. Liiga suur või liiga väike eneseavamine võib omada hoopis vastupidist efekti kui see ei ole suhte intiimsuse seisukohalt sellele hetkel kohane. Nt esmakohtumisel võidake vahetada teisega infot oma muusikaeelistuste kohta, aga kui üks pool hakkab teisele rääkima oma seksuaaleelistustest, siis toimub kiire distantserumine.. Kuid täpsel sama info edastamine suhte arenemise mingil muul staadiumil võib aga hoopis suurendada intiimsust. Kui aga seda ei edastata, siis see võib suhte intiimsemal staadiumil omakorda suhet halvendada. Üldiselt avavad inimesed end siis kui nad tahavad teistele meeldida. Algselt me ei ava liialt iseennast kuid info kogus ja intiimsus muutub vastavalt suhte
annaabi.ee 
