sajandi alguse modernismi vahel. Ta oli oma eluajal tunnustatud dirigent, kuid tema helilooming sai populaarseks alles pärast natsionaalsotsialistlikku diktatuuri, mille ajal oli tema teoste esitamine keelatud. Nüüdseks on temast saanud üks kõigi aegade sagedamini esitatavaid ja salvestatavaid heliloojaid. • 1878 Lõpetas Muusikasõprade Seltsi Konsvervatooriumi. • 1897 aastal sai Viini Õukonnaooperi muusikadirektoriks • Kolm loomeperioodi • Esimese perioodi tähtsamad teosed on neli esimest sümfooniat, laulutsükkel "Rändselli laulud" ja mitu laulukogumikku, millest tähtsaim on "Poisi võlusarv". • Keskmise perioodi tähtsamad teosed on kolm instrumentaalset sümfooniat (viies, kuues ja seitsmes), "Rückerti laulud" ja "Laulud surnud lastest", kaks viimast laulu "Poisi võlusarvest" ja kaheksas sümfoonia
ka vaimulikupühitsuse (punakate juuste tõttu oli ta hüüdnimeks il prete rosso punane preester). Tema preestriteenistus algas 1703. aastal Veneetsia vaeslastekodus Ospedale della pietá, ent kroonilise haiguse tõttu vabastati ta missapidamisest ja Vivaldi pühendus muusikale. Ospedale della pietá oli tütarlaste kloosterkool, mis oli rajatud orbude ja väljaspool abielu sündinud laste jaoks. Vivaldi oli seal vaheaegadega kuni elu lõpuni viiuliõpetajaks, orkestrijuhiks ja muusikadirektoriks ning rajas oma õpilastest Euroopa ühe säravaima orkestri. Vivaldi kuulsus ulatus üle Euroopa: kuigi tema reisidest pole palju teada, oli ta seotud paavsti, Prantsuse kuninga, Saksi kuurvürsti ja veel mitme üliku õukonnaga. Tema loomingu peaosa moodustavad üle 450 soolokontserdi, neist pooled viiulile, lisaks teistele keelpillidele (tsello, viola d'amore, mandoliin) ja puhkpillidele (fagott, oboe, põik- ja plokkflööt, trompet). Ligi sada kontserti on säilinud 2-4 solistile orkestriga
,,Kindlameelne Argenia". Teine silmapaistev Mederi teos on 1700/1701 Riias kirjutatud Matteuse passioon. Georg Philipp Telemann (1681- 1767) Oli omal ajal palju olulisem tegija kui Johann Sebastian Bach. Muusikas oli iseõppinu, kuid mängis juba lapsena mitut pilli 12.aastaselt kirjutas oma esimese ooperi. 1701 läks Leipzigi õigusteadust õppima, 1704 asutas seal üliõpilaste muusikaühingu ,,Collegium Musicum". 1721 sai Hamburgi linna muusikadirektoriks. On loonud üle 1500 kirikukantaadi, umbes 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi ja passiooni ning kammermuusikat Ooper ,, Pimpinone" 1725. Oratooriumid ,,Päevaajad" ja ,,Kohtupäev", dramaatiline soolokantaat ,,Ino". Kammermuusikast on olulisemad kolm tsüklit ansamblisüite ja sonaate ,,Musique de table" (,,Lauamuusika" 1733), ,,Pariisi kvartetid" 1737-1738 TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini. 1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. 10. septembril 1894 abiellus Strauss soprani Pauline Maria de Annaga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiive loomu poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks. Kuni oma elu lõpuni ("Neli viimast laulu", 1948) eelistas Strauss oma loomingus sopranihäält kõigile teistele. 1933. määratai Strauss riigi muusikadirektoriks. 1934 kirjutas hümni Saksa olümpiamängudele (1936), kuid tagandakse ametist, kuna ilmsik tulevad sidemed juutidega. 1945 emigreerub Sveitsi ning tegutseb seal dirigendina. Suri 8 september 1949 pärast 8 nädalast haigust ja südameatakki. 2.Straussi looming Tema varane looming oli mõjutatud Schumannist ja Brahmsist. Hiljem võttis eeskuju Lisztist ja Wagnerist, sai nende töö otseseks edasiviijaks. Kaldus oma helikeeles monumentaalsusesse, kasutas hiigelkoosseise ja suuri
Austria hilisromantismi helilooja ja tolle aja tähtsamaid dirigente. Mahler oli sillaks 19. sajandi Austia ja Saksa traditsioonide ning 20. sajandi alguse modernismi vahel. Ta oli oma eluajal tunnustatud dirigent, kuid tema helilooming sai populaarseks alles pärast natsionaalsotsialistlikku diktatuuri, mille ajal oli tema teoste esitamine keelatud. Tema muusikaanne avaldus varakult. Ta lõpetas Muusikasõprade Seltsi Konservatooriumi aastal 1878 ja sai Viini Õukonna muusikadirektoriks aastal 1897. Mahleri loomingu peamised zanrid on sümfooniad, kokku 9 ja orkestrisaatega laulutsüklid. Tema teoste iseloomuks on suured kõlakontrastid, dramaatiline helikeel ja muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. Mahleri laulutsüklitest on kuulsaimad "Laul Maast" ja "Laulud Surnud Lastest". Gustav Mahler (1909) 4 Richard Strauss (1864 - 1949)
annaabi.ee 
