TABEL BACH HÄNDEL Lapsepõlv ja õpinguaastad Kaotas noorelt vanemad. Teda Tema isa ei pooldanud tema õpetas kohalik organist ja tema muusikakarjääri. Ta harjutas enda isa. Sai hea hariduse. salaja pööningul. Sai hea Ülikool jäi pooleli, kuna läks hariduse. Isa suri kui Händel oli tööle. 12. Erinevus Vanemad pooldasid Vanemad ei pooldanud muusikalisust. Töökoht mõjutas muusikalisust. Töökoht ei muusikat. Ei olnud teise riigi mõjutanud muusikat. Teise riigi kodakondsust. Ei kirjutanud koda...
Renessanss Renessanss- tulevneb prantsuskeelsest sõnast taassünd. 14-17 sajand. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Põhja-Itaaliat. Renessanss olemus väljendus selles, et pöörduti tagasi antiikaja kunsti, filosoofia ja kirjanduse juurde, ehk õpiti neid uuesti põhjalikult tundma. Tähtsale kohale sai isiksus ise, enam ei olnud oluline päritolu. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Renessansi ajal oli sarkastiline suhtumine vaimulikku ellu, seega ei olnud enam ilmalike sanrite ilmumine enam teisejärguline. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks.Religioon ei kontrollinud enam teadust. Teaduse areng ning haridus oli väga oluline, nt nootide mitte tundmine oli häbiasi. Renessanssi ajastu üheks väga oluliseks saavutuseks on nooditrüki leiutamine ( 15-16 sjand ) ja selle leiutas Pretucci( itaallane). Veel üks väga oluline asi on see, et otsu...
SEE VÕIB OLLA TÜÜTU JA IGAV. Mida on arvatud · LAULMINE ON KAASAS KÄINUD MEREMEESTE KULTUURIGA · MEREMEHED ON LÄBI AEGADE OLNUD HEAD LAULJAD · KUI MEREMEHED ON MAAL, SIIS NAD VÄLJENDAVAD OMA IGATSUST MERE JÄRELE LAULULDEGA · MUUSIKAAJALUGU ON HARITUD JA KULTUURSETELE INIMESTELE PÕNEV JUTUTEEMA · MUUSIKAAJALUGU ANNAB TEADMISI ERINEVAST MUUSIKAST · MUUSIKAAJALUGU ÕPPIDES SAAME TEADA UUEMAST MUUSIKAST · TÄNU MUUSIKAAJALOOLE SAAME TEADA MÜÜTIDEST JA LEGENDIDESTMUUSIKAAJALUGU KÄIB HARITUSE JUURDE · ÕPPIDES MUUSIKAAJALUGU, OSKAME HINNATA JA EDASI KANDA TRADITSIOONE · KUI KEEGI PEAKS TULEMA MINUGA MUUSIKAST RÄÄKIMA, SIIS OSKAKSIN TALLE VASTATA JA SELLEL TEEMAL ROHKEM RÄÄKIDA. Kuidas on muusika tekkinud? Charles Robert Darwin · Muusika oli enne kõnet · Meeldida tahtmine · Loomulik suguline valik Charles Darwin
5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). 4.5. Vokaalmuusika Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel. (1866). KOKKUVÕTE 7 Nikolai Rimski-Korsakov oli mitmekülgne helilooja, kui ka dirigent. Ta on avaldanud suurt mõju kogu muusikaajaloole. Tema looming on poeetiliselt programmiline, samas realistlik ja rahvuslik. Ta valdas suurepäraselt orkestratsiooni. Temast on maha jäänud palju suuri teoseid, mis on eeskujuks tänapäeva heliloojatele ja kes võtavad nendest eeskuju. Teda võib pidada ka minu eeskujuks, oma töötahte poolest. Meil kõigil on temast palju õppida. KASUTATUD KIRJANDUS Kaldaru, Maris. Muusikaajalugu gümnaasiumile. Tallinn. 8 ENE, 6.köide
Saku Gümnaasium Alo Mattiisen Referaat Koostaja: Cätly Talivere Juhendaja: Anne Saame 2009 Sisukord *Sissejuhatus *Elulugu *Õpingud *Isiklik elu *Loo m eperiood *Loo ming *Laulud *Fil mi muusika *Teatrimuusika *Instrumentaalteosed ja suurvor mid *Telefil mide ja telelavastuste muusika *Tunnustused *Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus *Pilt Sissejuhatus Referaadis räägin muusikust, kes on Eesti muusikaajaloole väga palju andnud. Ta oli tuntud ja armastatud muusik ning helilooja, Alo Mattiisen. Ta on kirjutanud palju ilusaid ja eestlastele südamelähedasi laule ning sealhulgas loonud mitmeid suurepäraseid filmi- ning teatrimuusika teoseid. Elulugu Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgevl ja suri 30. mai 1996 Tallinnas.Ta oli Eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn,
Sinna hulka ei saa aga lisamata jätta juba mainitud viiuldaja virtuooslikkust. Virtuooslikkus on aga taaskord baroki juurde käiv mõiste. Et selle retsensiooni lugejale ei jääks mulje nagu Sibelius oleks mingi baroki matkija, siis juhiks tähelepanu ühele fraasigrupile, mis sarnanes pea üksühele 1930. aastate ameerika ballidele iseloomulikele valssidele. Antud teose kirjutas Sibelius aga aastal 1903. See näitab, et Sibelius kasutas ka sellist muusikat, mis muusikaajaloole sai omaseks alles tulevikus. ,,Saagale" sarnaseid külgi leidub ka selles teoses. Kontrastidest sai juba räägitud, kuid veelgi suurem sarnasus oli esimese osa lõpus, mis lõppes nagu ,,Saagagi" suure crescendoga. Teine osa (,,Adagio di molto") oli karakteri poolest palju rahulikum (nagu ikka kontsertidel). Barokile kohase kõla asemel oli kuulda nüüd tüüpilist romantismiaja viiulit. Kusagile ei kadunud ka Sibeliusele karakteersed kontrastid, ehkki meetrumi järsku
annaabi.ee 
