Traditsioonilise üritusena toimub igal suvel muueumi õuel käsitöö ja omatoodangu laat. Pärnu Linnakodaniku maja Aadress: Nikolai tn 8 Pärnu Telefon: 444 8109 Külastamiseks avatud kolmapäeval ja neljapäeval kl. 12-18.00 Teistel päevadel eelnevalt kokkulepituna telefonil 44 31 299 Külastajatele on vaatamiseks väljapanekud omavalitsuse ajaloost, Pärnu linnaga seotud olulisematest ajaloolistest persoonidest, ekspositsioonid hansa - ja õpruslinnadest. Eesti Muuseumraudtee Lavassaare Muuseum Aadress: Lavassaare, 87001 Lavassaare vald, Pärnu maakond Telefonid: 44 11 287, 52 72 584 E-mail: [email protected] Avatud: 1.juunist 31. augustini EL 1118, P 1117. 1.31.septembrini L 1118, P 1117. Mai, oktoober etteteatamisel . Muuseumi tegevuse eesmärk on 18961975 tegutsenud kitsarööpmelise juurdeveoraudtee ning sõjaväe- ja tööstusraudteede ajaloo jäädvustamine ja tutvustamine
aasta talvel langes siiski ristisõdijate kätte. Üle külmunud soo tulnud vaenlane piiras linnust, kuni kaitsjatel lõppes toit ja nad alla andsid, nõustudes ristimisega. Sel ajal olevat Soontagana maalinna ümbritsenud mädasoo, millest viis läbi üksnes tammepakkudest salatee. See läinud siksakitades Mihkli Salumäele, mida peetakse muistseks hiiepaigaks. Tori kandist pärit kirjanik Andres Saal on sellest salarajast rääkinud ka oma rahvusromantilises romaanis ,,Vambola." Eesti muuseumraudtee säilitab kunagi Eesti kitsarööpalisel raudteel liikunud vedureid ja vaguneid. Muuseumi kollektsioonis on kokku 64 vedurit-vagunit ja lisaks veel hulk muud huvitavat raudteega seonduvat. Kitsarööpalise raudtee lugu on üks omapärane lõiguke meie ajaloost. Eestimaa on ristirästi täis kunagisi raudteetamme, millest osa teenib edasi tavalise teena, osa aga kadumas võssa ja unustusse. Kalevipoja vestitaskukivi asub Pärnu jõe põhjakalda lähedal. Kivi ulatub enam kui 4 m üle veepinna
on muinsuskaitse all. Lavassaare hoiuala (kavandatav looduskaitseala). 3 valla piires, osa sellest ka Koonga vallas. Lavassaare looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta Lavassaare soostikku ja seda ümb-ritsevaid metsa- ning pärandkooslusi. Kavandatav looduskaitseala hõlmab ka Virussaare rabasaare, mis on kaitse all 1957. aastast. Mälestusena jääajast kerkib rabast 31 m üle mere pinna ulatuv soosaar Lavassaare liiva-kruusa mägi, kuhu Eesti Muuseumraudtee korraldab rongisõite. Lavassaare järv on tuntud puhkekoht. 5. Elukeskkonna seisundi iseloomustus Koonga külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 92% küla elanikest ehk ca 245 inimest. Koonga külas on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liidetud suurem enamus tarbijatest. Kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, kuid reovesi suunatakse küla keskusest loodesuunas olevasse reoveepuhastisse surveliselt. Küla
arenevast tänapäevast. Hea on teha vähemalt kolm väljasõitu Pärnumaale: nn Lääne, Põhja ja Lõuna Päikeseringi. Kõikjal on vaadata kauneid (ranna)külasid, kirikuid, mõisakomplekse, muuseume, käsitöötubasid ja loodusväärtusi. Pärnumaa suurimateks pärliteks on UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Kihnu saar ja kultuur ning Soomaa Rahvuspark koos oma kuulsa viienda aastaajaga. Külastamist ootavad ka kaunilt renoveeritud Tõstamaa mõis, muistne Soontagana maalinn, Eesti Muuseumraudtee Lavassaares, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal, Vana- Riia maantee äärsed rannakülad jpm. ALLIKUKIVI KOOPAD Kilingi-Nõmme linna lähedal Allikukivi ürgoru nõlval saad uudistada suuri maa-aluseid koopaid. 1961. aastal avastatud põhjaveevoolu poolt liivakivisse uuristatud koobas on 33 m pikk ja kuni 2,7 m kõrge. Koobaste põhja kogunev põhjavesi väljub ürgoru nõlva jalamil pisikese allikana. Varusta end taskulambiga ja mine vaata seda salapärast kohta lähemalt
annaabi.ee 
