vääris- ehk sekundaarenergiaks (elektri-, kuuma veega ja auruga edastatav soojus, suruõhk, keemilised sidemed jm). Tehisprotsessides saab päikeseenergiat kasutada nii otse (passiivne päikese küte) kui ka peale looduslikku muundumist või tehismuundamist, salvestamatult (tuule- ja laineenergia) või salvestatult (kütuse ja toidu keemiline energia, paisjärvede hüdroenergia). Peale päikeseenergia ja selle muunduste kasutatakse, geotermilist ja gravitatsioonienergiat (looded – tõus ja mõõn ookeanides). Salvestusastme ja taastumiskiiruse järgi eristatakse tinglikult mittetaastuvaid (fossiil- ja tuumkütuste energia) ja taastuvaid energiavarusid (otsese päikesekiirguse, biomassi, hüdro- ja tuule- ning lihaseenergia). 7. Maa energiabilanss, seda iseloomustavad suurused Maakera saab pidevalt energiat kolmest looduslikust ja kahest tehisallikast, mida
IV, üliraske: üle 600 rem. Erinevad kiirgused on erineva bioloogilise toimega. Põhjus seisneb kiirguste erinevas füüsikalises toimes elusainest läbiminekul. Näiteks, röntgen- ja -kiirguse kvandid põhjustavad ainult aatomite ionisatsiooni ja ergastust. Neutronite voog võib aga tekitada tuumareaktsiooni, mille tagajärjel molekulist lüüakse välja prootoneid ja aatomituumi, need aga omakorda ioniseerivad eluskude. Kõik need nähtused käivitavad biokeemiliste muunduste ahela, mis põhjustab teatavaid, väliselt ilmnevaid radiatsiooniindutseeritud efekte. Teadust, mis uurib radiatsiooniindutseeritud efektide tekkemehhanismide seost elusates struktuurides neeldunud kiirguse energiaga nimetatakse mikrodosimeetriaks. 4.Radiomeetrite ehk osakeste loendurite abil registreeritakse radioaktiivsel lagunemisel kiiratavaid elementaarosakesi või -kvante. Järelikult võib nende abil määrata radioaktiivse kiirgusallika aktiivsust. Meditsiinis kasutatakse
Need muutused on harilikult järkjärgulised ja peaaegu alati pöördumatud, käivad kaasas teadusliku kvalifikatsiooni omandamisega (kaart: jooned-maaala kujutis). Maailm ei ole aga lõplikult fikseeritud ümbritseva maailma loomusega ühelt poolt ja teadusega teiselt poolt, vaid on määratud teatud normaalteadusliku traditsiooniga, mis revolutsiooniaegadel muutub. Kõige tavalisemal kujul illustreerivad gestalt eksperimendid ainult pertseptuaalsete muunduste loomust, ega ütle midagi paradigmade või varemini assimileeritud koguse rolli kohta tajuprotsessis. Kuid ka gestalt katsetes on tuvastatav eelneva treeningu mõju katse tulemustele. Nt ümberpööratavate läätsedega prillide puhul näeb katsealune algul kogu maailma peapeale pööratuna, kuid kui ta on õppinud uue maailmaga suhtlema pöördub kogu tema vaateväli ümber, tavaliselt pärast vahepealset perioodi, mille jooksul nägemispilt on lihtsalt hägune
haigused vahele ei sega. Informatsioonitöötluse paradigmast lähtuvas suunas rõhutatakse, et mõtlemisprostsessi ise intelligentsuse hindamisel olulisemad kui nende protsesside tulemused. Mõtlemist analüüsitakse mitmetasandilise psüühilise teabetöötlussüsteemi mõistetes. Intellekti kvaliteetse avaldumise alusekd on tähelepanu kiirus ja püsivus, arutluskäikude ja järelduste kiirus, lühimäli kvaliteet ja maht, teabeedastuse ja muunduste veastus, samatüübilise materjali säilimine sellisena pikemate ajavahemiku vältel, arutluste ja arvestuste vahetulemuste meelespidamine ning muutumatuna 15 säilimine nende hilisema kasutamise hetkeks. R.Sternbergi kolmekomponendilises intelligentsusteoorias taotletakse integraalsemat lähenemist. Sund,mis tunnustab intelligentsuse pljusust, hülgab komplekslähenemise. Iga inimene valdab mitmeid intellektuaalseid eeldusi.
annaabi.ee 
