sujuvaks reguleerimiseks. Tänapäeva sagedusmuunduritel on palju enam funktsioone. Sisuliselt kujutab sagedusmuundur koos mootoriga endast komplektelektriajamit. Tasisaldab nii toitemuundurit, andureid kui ka juhtseadet ja võimaldab ohjata nii elektriajami kui ka sellega käitatava töömasina või tehnoloogiaprotsessi keerukat automaattalitlust. Muunduri võrguliidese abil saab ajamit rakendada keerukates hierarhilistes või hajusjuhtimisega automaatikasüsteemides. Muunduril on ka ajami talitlusjärelevalvet võimaldav kasutajaliides.
aga muutub mootor generaatoriks ning muundur saadab voolu võrku tagasi. Nelja ekvadrandilisel muunduril võib toimuda nii voolu suuna muutus kui ka pinge polaarsuse muutus. Enam levinud muundurid töötavad impulsi laiuse ehk kestuse muutmise reziimis ja on oma toimelt väga sarnased
sõltub muunduri täpsus, on lahutusvõime ja vastav kvantimise viga, nulliviga, tõusuviga ning diferentsiaalne ja integraalne mittelineaarsus. Lahutusvõime (ingl resolution) (vt lk 41 eraldusvõime) sõltub seadme väljundkoodi moodustavate kahendjärkude arvust (tavaliselt 6, 8, 10, 12, 14 või 16) ning analoogsignaali (sisendpinge) maksimaalsest mõõtevahemikust. Näiteks n-bitise lahutusvõimega A/D-muunduril on 2n võimalikku kahendkoodikombinatsiooni, mille abil saab kindlaks määrata 2n analoogsignaali sammu taset. Kuid peab arvestama, et kuna esimese (nullinda) ja viimase sammu pikkuseks on ainult pool täissammu pikkusest, siis täisskaala ulatus (mõõtevahemik) (ingl full-scale range FSR) jaguneb 2n - 1 sammuks. Seega ühe sammu pikkus 1 LSB = FSR/(2n - 1), (2.51) kus n on A/D-muunduri kahendjärkude arv. Kui näiteks, muunduri sisendpinge
Esimeste modemite kiirus oli 2,4 Kbps ja need võimaldasid edastada ainult e-posti. Vahepeal olid kasutusel 14,4 ja 28,8 Kbps modemid, alates 1988.a. varustati kõik personaalarvutid 56 Kbps modemitega. Võrdluseks olgu öeldud, et ISDN võimaldab samu liine kasutades andmekiirust 128 Kbps ja DSL´i kiirus ulatub megabittideni sekundis. · Analoog liides (Analog Interface) analoog-digitaal muundur (Analog to Digital Conversion) IAnalood-digitaal muunduril (ADC) on kaks siendit: muundatav analoog sisend ja konstantse fikseeritud pingega sisend (Vref). Edasi tuleb analoog võrdlusskeem mille väljundisse ilmub loogilisele 1-le vastav pinge kohe kui + märgitud pinge on kõrgem kui märgitud sisendi pinge. Koodimuundur peab teisendama muundamisel saadus koodi kahendkoodiks. 67
Esimeste modemite kiirus oli 2,4 Kbps ja need võimaldasid edastada ainult e-posti. Vahepeal olid kasutusel 14,4 ja 28,8 Kbps modemid, alates 1988.a. varustati kõik personaalarvutid 56 Kbps modemitega. Võrdluseks olgu öeldud, et ISDN võimaldab samu liine kasutades andmekiirust 128 Kbps ja DSL´i kiirus ulatub megabittideni sekundis. Analoog liides (Analog Interface) o analoog-digitaal muundur (Analog to Digital Conversion) IAnalood-digitaal muunduril (ADC) on kaks siendit: muundatav analoog sisend ja konstantse fikseeritud pingega sisend (Vref). Edasi tuleb analoog võrdlusskeem mille väljundisse ilmub loogilisele 1-le vastav pinge kohe kui + märgitud pinge on kõrgem kui märgitud sisendi pinge. Koodimuundur peab teisendama muundamisel saadus koodi kahendkoodiks. 65
voolu väärtus reguleerimine kuid ei toimu voolusuuna ega pingepolaarsuse muutust. Kaheekvadrandilise muunduri korral toimub küll voolusuuna muutus kuid ei toimu pinge polaarsuse muutust. Taoliseks kaheekvadrandiliseks on muunduriks on trammi pingemuundur milline liikumisel tarbib energiat mootorite toiteks pidurdamisel aga muutub mootor generaatoriks ning muundur saadab voolu võrku tagasi. Nelja ekvadrandilisel muunduril võib toimuda nii voolu suuna muutus kui ka pinge polaarsuse muutus. Enam levinud muundurid töötavad impulsi laiuse ehk kestuse muutmise reziimis ja on oma toimelt väga sarnased elektroonika alustes käsitletud impuls stabilisaatoridega ja nende vaheliseks erinevuseks on vaid see, et regulator ei hoia pinget muutumatuna vaid muudab seda juhtimisprogrammi alusel. Teiseks erievuseks on see et pinge regulaatorite koormus ei ole aktiivtakistuslik vaid enamasti aktiivinduktiivne. Kuna
Vasakul on register kus hoitakse muundatavat kahendkoodi. Põhiliseks komponentideks on digitaalselt juhitavad lülitid. Kui vastavas registri järgus on 1, siis lüliti kaudu läheb vastav pinge analoogsummaatori sisendisse. Mida rohkem on koodisühtesid, seda suurem arv pingeid läheb analoogsummaatori sisendisse. Omaette probleem on nende summeeritavate osapingete valik, et saada võimalikult täpne analoog pinge. Analoog-digitaal muunduril (ADC) on kaks sisendit: muundatav analoogsisend ja konstantse fikseeritud pingega sisend (Vref). Edasi tuleb analoogvõrdlusskeem, mille väljundisse ilmub loogilisele 1-le vastav pinge kohe kui + märgitud pinge on kõrgem või võrdne kui märgitud sisendi pinge. Koodimuundur peab teisendama muundamisel saadud koodi kahendkoodiks. Iga kord kui muundatav pinge ületab kasvades järjekordse Vref osapinge ilmub järgmisse koodijärku üks. Loomulikult tekib muundamisel ka viga.
Voolud IL1 ja IL2 läbivad lülitit VT. Kondensaator C1 tühjeneb läbi lüliti ning vool IL2 kasvab. Sisendvõimsus toidab drosselit L1, põhjustades IL1 kasvamise. Muunduri sisend-ja väljundvõimsus vastavad avaldisele q Ud k = Ud s , 1- q mis näitab sama talitluspõhimõtet kui pinget madaldaval ja pinget tõstval muunduril. Üheks Cuk muunduri eeliseks on asjaolu, et saadakse pidev väljundvool ilma täiendavaid filtreid kasutamata. Muunduri pideva väljundvoolu tõttu väheneb kasutatava kondensaatori nõutav mahtuvus. Sujuvlülitusega pulsilaiusmuundurid. Eelpool vaadeldud raske lülitusega muundurites tekivad regulaarselt võimsuskaod lülitusel (lülituskaod), seadiste elektrilised ja mehaanilised ülekoormused, soojuslikud ülekoormused ning elektromagnetilistest häiretest põhjustatud
pingeallikast U0, et takisteid läbiv vool sõltuks vaid lülitite asenditest, s. t sisendkoodist. Joonisel 2.43, a toodud skeemi puuduseks on erinevate takistite kasutamise vajadus. Kuna muundureid valmistatakse tavaliselt 8...12-kohalistena, siis on koodi nooremale ja vanemale kohale vastavate takistite erinevus kuni 212 = 4096 korda. Erineva takistusega täppistakistid teevad muunduri valmistamise keerukaks. Seda puudust pole joonisel 2.43, b näidatud muunduril, kus kasutatakse vaid kahe erineva takistusega R ja 2R takisteid. Muunduri väljundpinge leitakse valemiga (2.1). a) b) R R R UA UA 8R 4R 2R R
annaabi.ee 
