signaal ainsale andmeväljundile. 2. Demultiplekser (DEMUX) - see on digitaalelektroonika seade, mis omab ühte andmesisendit ja aadressisisendei ning mitut andmeväljundit. Tööpõhimõte on vastupidine multiplekserile. Konverterid (e D/A ja A/D muundid) Tänapäeval on enamasti vaja analoog konvertida digitaalseks et seda töödelda ja siis tagasi analoogiks. Seega on peamised konverterid on järgmised: 1. D/A konverter (ka D/A muundi) ehk digital analog converter CONS: 1) vaja suur hulk erinevaid täppistakisteid, 2) täpsemate konverterite puhul muutuvad väiksemad bitid mõttetuks, 3) väiksemate bittide takistite takistused lähevad väga suureks. 2. A/D konverter (ka A/D muundi) On enamasti keerulisemad kui D/A konverterid. 1. Selliseid nim otsemuundamisega e rööpkonverteriks. Selle puudused on 1) liiga palju komparaatoreid, mis on kulukas; 2) suure arvu
Üksteist nad ei sega, mõlema korraga ühendamiseks on vaja vaid nn Y-juhe. Siiski ei tee paha kaardi ostmisel uurida, kas joystick'ule on mõeldud- müügil on mitmeid kaarte, mille külge teda ühendada ei tasu. Pistiku olemasolu lubab helikaardiga ühendada väliseid MIDI instrumente, enamasti mitmesuguseid süntesaatoreid, olgu klahvistikuga või ilma, ja kontrollereid. Kontroller on seade, millega helitekitamise protsessi kuidagi juhtida saab. Pordi peaelemendiks on A/D- muundi. Lisaks analoogsignaalile võib see vastu võtta ka mõningaid digitaalsignaale (nuppude sisse/ väljalülitamine). Arvuti aadressväljas kasutatakse mängupordi puhul aadresse 200...207. USB-port. See ülikiire port on kõiksuguste välisseadmete(näiteks digikaamera ja väliste modemite) arvutiga ühendamiseks
alaldatakse ja silutakse. Lülitus on keerulisem ja seetõttu ka vährm töökindel, kuid selle võttega väheneb toiteseadme mass kümme kuni kakskümmend korda. Peamine massi võit saadakse trafo arvelt, mis on väiksem ja kergem, mida kõrgem on sagedus. Taolised trafod valmistatakse toroidtrafodena kerituna ferrit rõngastele. Ka saadakse võitu silufiltrist, mis on seda lihtsam ja kergem, mida kõrgem on sagedus. Kasutades tagasisidet väljundi ja sagedus muundi vahel on võimalik panna muundi tööle ka stabilisaatorina nii, et taolise toiteseadme korral stabilisaatorit ei vajata. Taolised toiteseadmed on massiliselt kasutusel arvutites ja televiisorites. 2.2 Alaldid Kuna toiteseadmed erinevad teineteisest nii võimsuse kui ka väljundpinge ja voolude poolest, siis ei ole alaldite jaoks üht lahendust. Kasutatav alaldi lülitus sõltub sellest, milline peab olema väljundpinge
Alaldi on reeglina kolmefaasiline, kuna see tagab ühtlase koormuse võrgule ja väiksema väljundpinge pulsatsiooni mille tulemusena lihtsustab alalisvoolu vahelüli. Alaldi võib olla kas mitteregureeritav, regureeritav (türistoridega). Regureeritava alaldi kasutamine võimaldab lihtsustada väljundpinge regureerimist, jääb ära pinge regureerimine vaheldis. Alalisvoolu lüli peab tagama vaheldile nõutava kvaliteediga alalissisendpinge sõltuvalt muundi kasututsotstarbest võib alalsvoolu vahelüli olla erinevalt lahendatud, lihtsamal juhul kujudab ta endast ainult trosselit, mis tagab väljundis pidevvoolu reziimi. Keerukuselt järgmine on LC-silufilter, mis on sobiv suuremate koormuste korral ja mis tagab kõrgema kasuteguri. Keerukuselt kolmas on pingereguraator, mis teostab pinge regureerimist pulsi laiusmodulatsiooniga. Kui kasutakse pingereguraatorit siis kaob vajadus pinge regureerimine alaldis
· probleemiks o bittide seadmine nõuab pikka muundamisaega o ta on tundlik impulsshäirete suhtes · kiiremate analoogsignaalide muundamiseks vajab lisaks hoidelülitust · suurem pinge rikub kaalumise ära · muundamisaeg on 1 - 50 s · lahutus on 8 - 12 bitti Rööpmuundur · tugipinge jagatakse üksikuteks osadeks, igale osale vastab 1 kvant e. moodustub kvantide võrra kasvav · on kõige kiirem muundi · muundamine toimub ilma bitte järjestikku seadmata · näiteks videokaardid arvutis · lahutuvusvõime on 4 - 12 bitti, tavaliselt 8 bitti · muundamissagedus on 10 - 300 MHz Sigma-deltamuundur · koosneb nii AD muundurist kui ka DA muundurist · muundamiskiirus 44 kHz - 1MHz · ta on hea resolutsiooniga Kahekordse integreerimisega AD-muundur · OV töötab integraatorina · bittide lugem on võrdne tugipinge sisendpinge suhtega
Suurte gabariitide ja massi põhjuseks on eelkõige võrgutrafo, mida ei õnnestu 50 Hz toitesageduse puhul väiksemana valmistada. Eelkõige just nimetatud puuduse tõttu on kaasajal levinud keerulisem plokkskeem s.o. sagedusmuundamisega toiteallikas, mille plokkskeem on toodud joon.3.2. + ~220V Alaldi Alaldi Muundi Muundi Trafo Trafo Alaldi Alaldi Silufilter Silufilter Uvälj JOONIS 3.2
3 massi põhjuseks on eelkõige võrgutrafo, mida ei õnnestu 50 Hz toitesageduse puhul väiksemana valmistada. Eelkõige just nimetatud puuduse tõttu on kaasajal levinud keerulisem plokkskeem s.o. sagedusmuundamisega toiteallikas, mille plokkskeem on toodud joon.3.2. Trafo Alaldi Silufilter Muundi + U välj ~220V Alaldi JOONIS 3.2 Sagedusmuundamisega toiteseadmes alaldatakse esmalt võrgupinge nn. otsetoitealaldis (trafota alaldi), kust saadakse alalispinge 300 V, see muundatakse vahelduvpingeks sagedusega 20kHz ...1MHz. Saadud vahelduvpinge transformeeritakse vajalikule tasemele, alaldatakse ja silutakse. Toodud suhteliselt keerulise skeemiga saadakse
annaabi.ee 
