Ka aeg, mis kunagi ei saabu. Kroisos- Lüüdia viimane kuningas. Väga rikas ja helde. kuldvillak- Õnnetoov kuldne jääranahk, saadud Hermeselt algselt. küllusesarv- Puuvilju ja lilli täis sarv, mis sai külluse sümboliks. labürint- Paljude eksitavate keerdkäikudega ehitis, koletis Minotaurose hoidmiseks. Ka väljapääsmatud olukorrad ja eksikäigud. maailma naba- Ülimat tähelepanu vääriv inimene. Medeia katel- Iluravi, kaotatud nooruse igatsus. Nõid Medeia keetis mingit nooreks- muundavat värki, kuningas hüppas sinna sisse ja sai surma. Medus- madudest juustega, kiviks muutva piluga, kihvadega surelik naiskoletis. Mentor- Odysseuse sõber, kellele viimane usaldas Trooja sõtta minnes majapidamise. Ka kogenud ja tark nõuandja ning õpetaja. Midas- Früügia kuningas, palus, et kõik, mida ta puudutab muutuks kullaks. Hiljem sai endale eeslikõrvad. Minotaurus- Koletis, kellel oli poolenesti härja, poolenesti inimese keha. Elas labürindis, iga
psühholoogilist trenningut. Vestlused ja vaatlused. Mõitse teraapia ei tähenda, et see on meditsiiniline. Käitumuslik, positiivne jms teraapiad. Kognitiivne psühholoogia (Bruner, Broadbent, Miller, Neisser, Simon, Posner) Mõiste: 1) tegelesid juba struktualistid, kuid ei räägi teoreetilisest koolkonnas, vaid uurimisest. Uuriti tunnetuslikke protsesse. Lähtub arusaamast, et inimese psüühikat tuleks käsitleda kui informatsiooni vastuvõtvat, muundavat, säilitavat, ja kasutatavat mitmetasandilist töötlussüsteemi. Infotöötlust vahendavad maailma objektide ja nähtuste kohta käivad psüühilised esindused (representatsioonid) ning tasemetevahelist teabeedastust ellu viivad seesmised (otsesele järeldusele viivad) protsessid. Keskne üldine omadus on see, et inimest käsitletakse infot vastuvõttev, tranforemeeriv, salvestav süsteem.
lainepikkuse pool utraviolett-kiirguseks ja pikema lainepikuse suunas infrapunaseks kiirguseks. Silma ehitus ja funktsioneerimine Nägemissüsteemi moodustavad (a) silm kui retseptiivne organ, (b) nägemissüsteemi juhteteed silmast ajju ja (c) aju erinevad struktuurid, milles toimub nägemisinformatsiooni töötlus subjektiivse nägemiskujundi loomiseks. Käesolevas teemas käsitleme ainult silma kui nägemisinformatsiooni vastuvõtvat ja muundavat organit ja jätame lähemalt käsitlemata nägemissüsteemi ajustruktuurid ja nende funktsioonid. Silma nägemise seisukohalt olulisimateks osadeks valguskiire läbimisteekonna järjekorras on sarvkest (cornea) , silma sisevedelik, pupill ehk silmaava, mille moodustab iiris ("silma värvi" diafragma silmaläätse taga), lääts, edasi klaaskeha ja võrkkest (retina). Valguskiire fokuseerimise võrkkestal
annaabi.ee 
