mis inimesi ka Maa poole tõmbab. Einsteini sõnul ongi gravitatsiooniline kiirendus põhimõtteliselt eristamatu raketimootori tekitatud kiirendusest. · See iseenesest ei ole veel kuigi revolutsiooniline tähelepanek, kuid Einstein lisas, et massiivsete kehade lähedal peavad aeg ja ruum olema kõverad. Seda kõverust me aga gravitatsioonina tajumegi. · Relatiivsusteooriast tuleneb ka üks kuulsamaid valemeid, mille kohaselt on mass ja energia üksteiseks muundatavad. E=mc² ehk energia on massi ja valguse kiiruse ruudu korrutis. · Erirelatiivsusteooria sidus suhtelise aja ja ruumi neljamõõtmeliseks aegruumiks. Üldrelatiivsusteoria lisas aegruumile kõveruse, milleks on gravitatsioon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Selle teooria järgi on inertsiaalne ja gravitatsiooniline mass ekvivalentsed ning pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub kiirendusega liikuvas taustsüsteemis või gravitatsiooniväljas
dispositsioonid, mille tõttu tegu võib ja tuleb tõlgendada ühele või teisele eesmärgile suunatuna, ilma et saaks seejuures väita, et tema printsiibiks oli selle eesmärgi teadlik püstitamine" (samas, lk 109-210) Mõlemad (konflikt ja funktsionalism) seletavad klasse: konflikt kontrollimehhanisme, funktsionalism põhjusi. Stratifikatsiooni empiiriliste uuringutega seotud küsimusi on näiteks. # millised ressurssid on kõige tähtsamad, n-ö viivad teiste saavutamisele? Muundatavad ressursid: majanduslikud, kooliharidus ja poliitiline võim. # tulude jaotus: ebavõrdsem vähem arenenud ühiskondades. Räägitakse ,,püramiid"- ja ,,sibulamudelist" (ja ,,liivakellamudel"). Väljendatakse nt. nn. Gini indeksiga. sotsiaalne mobiilsus: millisel määral inimese ühiskondlik positsioon on tema päritolu poolt määratud? Vahelduval määral erinevates ühiskondades ja erinevatel aegadel. Absoluutne: kogu
elementide aatomeid. Aine molekulmass on tema valemis sisalduvate elementide aatommasside summa. Molekulmass grammides on selle aine molaarmass. See aine hulk on mool (mol) ja temas sisaldub Avogadro arvule ( NA = 6,02x 1023) võrdne arv osakesi (aatomeid, molekule, ioone, elektrone.valemile vastavaid ühikuid, sõltuvalt aine tüübist). Koefitsiendid tasakaalustatud võrrandis on reaktsiooni lähteainete ja produktide suhtelised moolide arvud. Iga aine jaoks moolid on kergesti muundatavad grammideks (kasutatades molaarmassi) või osakeste arvuks (Avogadro arvu abil). Niisiis, tasakaalustatud võrrandi alusel saab kergesti arvutada lähteainete ja produktide suhtelised hulgad moolides, grammides või osakeste arvudes. Lähteaine, mille hulk piirab mõne produkti teket on nn. limiteeriv lähteaine. Reaktsiooni saagist väljendatakse %-des arvutuslikust saagisest. 2). Reaktsioonide kulgemise suund
Energia on keha või jõu võime teha tööd. Kui see võime on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes, siis on tegemist kineetilise energiaga Ek. Kui see võime on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes, siis räägitakse potentsiaalsest energiast Ep. Objekti seisuenergia Er on tingitud üksnes objekti olemasolust. Aine ja väli on neis sisalduva energia ulatuses teineteiseks muundatavad. Potentsiaalse energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi potentsiaalse energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja algosakestel on nii laine- kui ka osakese-omadused. Laine- omadused tulevad ilmsiks osakeste liikumisel
Energia on keha või jõu võime teha tööd. Kui see võime on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes, siis on tegemist kineetilise energiaga Ek. Kui see võime on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes, siis räägitakse potentsiaalsest energiast Ep. Keha seisuenergia Er (ingl k. rest paigalseis) on tingitud üksnes keha olemasolust. Aine ja väli on neis sisalduva energia ulatuses teineteiseks muundatavad. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja algosakestel on nii laine- kui ka osakese-omadused. Laine- omadused tulevad ilmsiks osakeste liikumisel. Väljaosakeste (kvantide) korral seisneb laine vastava
Energia on keha või jõu võime teha tööd. Kui see võime on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes, siis on tegemist kineetilise energiaga Ek. Kui see võime on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes, siis räägitakse potentsiaalsest energiast Ep. Keha seisuenergia Er (ingl k. rest paigalseis) on tingitud üksnes keha olemasolust. Aine ja väli on neis sisalduva energia ulatuses teineteiseks muundatavad. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. Füüsikalise maailmapildi tõenäosuslikkus seisneb selles, et mitte ükski sündmus pole täiesti kindel ega ka täiesti võimatu (fatalistlikke protsesse tegelikkuses ei ole)
Erinevaid tegevusväljasid on normaalses olukorras võimalik jaotada mitmeti. * Marx: klass on olemas ka objektiivselt. Bourdieu: klass on vaid teoreetiline jaotus normaalolukorras. * Mitmemõõtmelisus . vrd Weber! * Mõlemad (konflikt ja fuknts) seletavad klasse: konflikt kontrollimehanisme, funkts põhjusi - Stratifikatsiooni empiiriliste uuringutega seotud küsimusi on näiteks. * millised ressurssid on kõige tähtsamad, n-ö viivad teiste saavutamisele? # Muundatavad ressursid: majanduslikud, kooliharidus ja poliitiline võim. * tulude jaotus: ebavõrdsem vähem arenenud ühiskondades. Räägidakse ,,püramiid-,, ,,liivakella" ja ,,sibulamudelist". Väljendatakse nt. nn. Gini indeksiga * sotsiaalne mobiilsus: millisel määral inimese ühiskondlik positsioon on tema päritolu poolt määratud? Vahelduval määral erinevates ühiskondades ja erinevatel aegadel * absoluutne - kogu ühiskond (USA peale II ms), suhteline (elu jooksul, võrreldes teistega)
- mikroväetistes (taval. H3BO3 kujul) 3.2.2. Ühendid 3.2.2.1. Vesinikuga: BORAANID Boor vesinikuga otseselt ei reageeri, seetõttu saadakse boraane kaudsel teel. Üldvalem BnHm, kus n= 2-20 (taval. paarisarvud, kuid ka 5,9) m taval. n+4 või n+6 Paremini uuritud boraane on ca 20; Boraanide keemiat on laialdaselt uuritud. Boraanid on vastastikku konverteeritavad (muundatavad) to, rõhu, katal., keskk. valikuga Boraanide molekulidele on iseloomulik elektronide defitsiit, B aatomi suured koord.-arvud (kuni 7), keeruline ruumil. struktuur. Ühesuguse B aatomite arvu juures võib vesinikuaatomite arv varieeruda: näit. oktaboraanid B8H12, B8H14, B8H16, B8H18. Mürgised, ebameeldiva terava lõhnaga värvitud ained B2H6, B4H10 - gaasid, n=5-9 vedelikud, n ›10 kristallilised.
annaabi.ee 
