võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks 2. kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal ainult 1 hääl Kodakondsus Kodakondsus on õiguslik suhe üksikisiku ja riigi vahel. Kodanik on isik, kellel on mingi riigi kodakondsus. Eestlane ei võrdu EV kodanikuga! Näiteks venelane võib olla Eesti kodanik. Riigi elanikkonda saab jagada etniliselt e rahvuse järgi ja kodakondsuse alusel. · Nt Eestis on põhirahvuseks eestlased ning vähemusrahvusteks (muulasteks); venelased, ukrainlased, poolakad jne (200 erinevat rahvust) · Nt Eestis on Eesti kodanikud, välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud Alates 1. maist 2004 on kõik EV kodanikud ka Euroopa Liidu kodanikud. Sünnijärgset kodakondsust ei saa kelleltki ära võtta (võõrandamatu) Kui inimene on sünnijärgsest kodakondsusest loobunud, on alati õigus see taastada. Eestis pole võimalik Eesti kodakondsust saada abiellumise teel Eesti kodanikuga. Eestis
segaseisuslased talupoegade ja linnakodanike seast pärit inimesed, kes olid teinud riigiametis või mujal karjääri. Nad olid mõnele ametikohale saanud, mis neid tõstis oma senisest sotsiaalsest staatusest kõrgemale. Enamjaolt oli tegemist inimestega, kes olid saanud keskmiselt parema hariduse kui tavaline talupoeg või linnakodanik. Nad püüdlesid hariduse poole, kuid enamjaolt jäi haridustee poolikuks. Muulaste termin on samuti kahetähenduslik. Tavatähenduses nimetati muulasteks mittevenelasi (suurvenelasi, valgevenelasi, ukrainlasi ja teisi slaavirahvaste esindajaid). Aastatel 18221917 oli muulaste terminil teistsugune sisu olemas (mõeldi kindlaid väikerahvaid, kelle elukorraldust peeti selliseks, et neid oli võimatu integreerida venemaa ühiskonda). Muulaste sekka kuulusid ka juudid. Seisustevaheline mobiilsus ehk üleminek ühest seisusest teise. Seisuslik arvukus sõltus elanikkonna loomulikust juurdekasvust ja seisuslikust mobiilsusest.
tööstusettevõtteid, sildu, tuhandeid kõigi mugavustega elumaju, polikliinikuid, haiglaid, sanatooriume, koole, lasteaedu jm. Okupatsiooniajal ehitati tegelikult välja veel üks Läti. Kõige tugevama impulsi rahvuskultuuride arenguks said Balti rahvad Liidu koosseisus. Liidus ei diskrimineerinud neid keegi, sissesõitnud vene- lased kohtlesid neid suure austusega. 1991. aastal anti baltlastele võimalus iseseisvuda. Vastutasuks aga nimetatakse venelasi okupantideks, migrantideks, muulasteks, mittepõlisteks jms, nende suhtes rakendatakse genotsiidi ja apartheidi- režiimi, nad on taandatud “õigusetu vähemuse” rolli. Eestlased on unustanud, et Venemaa andis neile hariduse ja aunimetused, avas neile tee maailma. Pole teada, mis paljudest neist oleks saanud, “kui neid poleks kaitsnud NSV Liidu kõigu- tamatu autoriteet”.64 Iseseisvaid Balti riike näitab endine valitsusjuht ülimalt halvas valguses. Seal
annaabi.ee 
