Toit Eine haaremis polnud mingi lihtlabane toiming, vaid üksikasjalikult väljatöötatud rituaal. Päev läbi voorisid teenijad igasuguste maiustuste ja serbetikoormatega kambrite vahel. Igasugused serbetid olid haaremidaamide eelistatuim maius ja magusast tekkinud hambavalu oli enamikule neist tuttav. Ent õige serbeti valmistamine tähendas vähemalt seitsmekümne miilist matka Olümpose mäe nõlvadele, kus kõrgetelt tippudelt korjati lund, mähiti see flanelli sisse ja toimetati muuladega Seraili. Enne kui toit lauale kanti, prooviti Kushane's, kas see mitte mürgitatud pole. Sõrmedega söömine oli haaremis omaette peenike kunst, kus põhirõhk pandi stiilsusele. Kõiki odaliske oli põhjalikult koolitatud, et nad täidaksid seda rituaali delikaatselt, meeldivalt ja graatsiliselt. Iga liigutus käe sirutamine, pöördumine, kummardus oli niisama täpselt välja töötatud ja treenitud nagu jaapanlannadel teetseremoonia juures, ning sisuliselt
Kaardistamine. Esialgu ikka sõjalisest ja kaubanduslikust huvist. Kaardid sisaldasid laagriplatse, puhkepaigad, otseteed, vahemaad, jõgede ületuskohad. Seepärast hoiti neid alguses salajas. Säilinud kaart 6,82m pikk 34cm lai 2-3 saj. 103000 km teid 3000 linna. Teedel olid tähistused vahemaadega ja suundadega. Riigipost. Algul toimetasid posti tavalised käskjalad. Alates 23 ema toimetasid teateid kiirkäskjalad ja vankripost muuladega. Riigiteede äärde rajati postijaamad. Riigiposti kasutasid ametnikud, sõjapealikud, õukondlased. Reisimine. Vaesed liiklesid jalgsi ja pakid eesli seljas, rikastel suured eskordid orjadega. Üldiselt oli liikluskorraldus paigas, veoste suurused ja kaalud, päeva teekonna pikkused jne. Liikumiskiirused väikesed, kuid suudeti läbida ka kuni 300 km päevas. Sõjardid 20-25km päevas. 6. Roomlaste kuulsamad sillad ja tunnel(id). Kus need asuvad + üldine iseloomustus
Kaevandati/kuivatati soola. Ookeanist kuivendati, soolavee allikatest keedeti sool välja. Metsa olemasolu või puudumine oluline metallide sulatamisel, mäetööstuses. Seltsinguid kutsuti maaki kaevama ja mäeomanik sai osa toodangust ja ostmisel soodustusi. KAUBANDUS Kaupmehed juhtiv kiht, peavad oskama kirjutada. Kaubandus enamasti kauplemine luksuskaupadega, sest kaup pidi võtma vähe ruumi, et oleks võimalik transportida inimeste või muuladega. Kauplejad enamasti juudid, ka süürlased. Juudid Bütsantsi kodanikud, privileegid Idamaades, kogukonnad võtsid rändavaid juute hästi vastu. Kauplemine tugines sellel, kuhu keegi millal jõudis. Preisimaa, Madalmaad, Põhja Itaalia - olulised kaubanduskohad. Põhja Euroopas kaupmeesteks viikingid, hiljem Hansakaubanduse näol sakslased. Naturaalmajandus kogukond rahuldab põhilised vajaduse kohapealse toodanguga. Naturaalvahetus ehk oma toodangu vahetamine teistega.
annaabi.ee 
