keeles ja sellepärast on vaja neil sotsialiseeruda eestlastega. Sellepärast oleks hea, kui tööandja annaks näiteks vene noorela võimaluse töötada baaris, kus saaks suhelda eesti keeles ja end nii kiiremini arendada. 65% muukeelsetest pooldaks ühist eestikeelset lasteaeda, kus on teistest rahvustest laste jaoks nende emakeelt valdavad abikasvatajad. Praegune keelepoliitika mõju ulatub tulevikku, sellepärast on vaja tegutseda kohe. Riik ja poliitikud peaksid muutma süsteemi nii, et muukeelsetel oleks lihtsam kohaneda ja saaksid samasugused võimalused tööturul kui ka igal pool mujal.
ettevõte on tõesti rahvusvaheline. Siis teavad inimesed, millega firma tegeleb ja kes on selle taga. Riik peaks koolitama haritud õpetajaid, kes õpetavad venelastele koolides eesti keelt. Võiks olla rohkem odavaid eesti keele kursuseid täiskasvanutele, kes eesti keelt veel ei oska. Teenindusasutuste töötajad, politseinikud ja päästetöötajad peaksid saama kvaliteetset keeleõpet. Need ideed on teostatavad vaid juhul, kui muukeelsetel elanikel on ise soov eesti keelt õppida. Mul on veel üks põhjus, miks eesti keelt peaks kaitsma. Meil on vabadus seda teha. Mõeldes ennast Nõukogude Liidu kodanikuks, kui eneseväljendusvõimalused olid palju nigelamad, tuleb selgelt välja, et praegusel ajal on eesti keele kaitsmiseks kõige suurem vabadus. Me võime kasutada eesti keelt igal pool, kus tahame, ja luua igasuguse sõnumiga eestikeelset kultuuri. Eesti kultuuri luues ja tarbides püsib keel elavana. Kui
piltlikud väljendid. Rasked on muidugi ka kõlalt ja tähenduselt sarnased sõnad. Gramaatiline interferentson samuti see, mis vajab just mõtlemiskeele tasandil tööd. Kasutame gramaatilisi morfeeme, tüvevaheldust ja erinevaid lauseehitusi ( mis on kohustuslikud lauseliikmed ja mis järjekorras need on). Tüvevead on sõnajärje vead. Kõige keerulisemad on sihitiskäänded, tüvede vale kasutus, -ma ja -da tegevusnimed, abisõnad, umbisikuline tegumood , täisminevik ja ühildumisvead. Muukeelsetel lastel on nende omandamine raske ja on vaja õppida. Süntaksit ja morfoloogiat omavahel võrreldes on morfoloogia ikkagi raskem. Paradigmaatiline interferents on see kuidas öelda õiges kohas õigel viisil õiget asja.
suurendada nende konkurentsivõimet tööturul. Et vanematel on tihti hõivatud tööga ning suhtlevad lastega liiga vähe, õpivad kakskeelsed lapsed vene keele selgeks vaid olmetasandil. Lugemis- ja kirjutamisoskus jääb aga nõrgaks. Ka vene kirjandust tunnevad nad vaid tõlgete läbi ning ainult nõnda napilt kui eestlastest õpilaste jaoks väljatöötatud kooliprogramm seda käsitleb. Sarnaselt Rootsiga, kus muukeelsetel lastel on võimalus saada lisatunde kogenud õpetajatelt ning seeläbi säilitada oma emakeelt ja kultuuri, peaks ka vene lastel eesti koolides olema võimalik vene keelt ja kultuurilugu süvendatult õppida. See aitaks neil leida oma identiteeti ning saada haritud inimesteks, kelle suhtumine ka rahvusküsimustesse on tihti märgatavalt tolerantsem. Vene kogukonnal peab säilima võimalus taastoota oma haritlasi, eriti humanitaarvaldkondades
annaabi.ee 
