· · 2)SIIBER- tüüpi · Silindrilise siibriga · Plaatsiibriga · Pöördsiibriga(kraantüüpi) · 16. Voolamist reguleerivad ventiilid. Vooluhulk vooluventiilides · Drosselid on reguleerimisseadmed, mille abil muudetakse täiturilt saadava liikumine kiirust. Drosselite ehituselt saab neid jagada viide rühma: Seibdrosselid (voolu ristlõike pindala muudetakse voolu teele paigutatava seibiga); Klappdrosselid(ristlõike pindala muudetkase klappidega(koonuseline, sälkotsik, kaldlõikega)); Paralleelse vastuklapiga drosselid(kasutakse vooluhulga reguleerimiseks ühes voolusuunas); Drosseli lülitamine sisenemisele (reguleeritakse sisenevat vooluhulka); Drosseli lülitamine väljumisele(reguleeritakse silindri tühjenduspoolsest väljuva õhu vooluhulka) · 17. Filtrid ja nende liigid. Filtrite puhastusvõime ja seda iseloomustavad suurused. Vedeliku puhtuseklassi tähendus. · Enamlevinumateks filtermaterjalideks on:
Reguleerimine võib olla mehaaniline (käsitsi), elektriline või hüdrauliline. · kasutatakse mittereguleeritavat pumpa ja vooluklappe 24.Drosseli mõiste ja ehitus. Vooluregulaatorite põhimõtteline erinevus drosselist. Drosselid on reguleerimisseadmed, mille abil muudetakse täiturilt saadava liikumine kiirust. Drosselite ehituselt saab neid jagada viide rühma: Seibdrosselid (voolu ristlõike pindala muudetakse voolu teele paigutatava seibiga); Klappdrosselid(ristlõike pindala muudetkase klappidega(koonuseline, sälkotsik, kaldlõikega)); Paralleelse vastuklapiga drosselid(kasutakse vooluhulga reguleerimiseks ühes voolusuunas); Drosseli lülitamine sisenemisele (reguleeritakse sisenevat vooluhulka); Drosseli lülitamine väljumisele(reguleeritakse silindri tühjenduspoolsest väljuva õhu vooluhulka) 25.Kolvi käigu pikkust piiravad asjaolud. Kuidas nad mõjutavad käigupikkust? Silinder peab oma ehituse ja asendiga tagama kolvi, kolvivarre ja tema poolt nihutatava sõlme
16. Ja 17. sajandil kujunes üheks levinumaks näppepilliks ümarapõhjaline araabia päritolu lauto. Näppides, poognaga keeli tõmmates või ka keeltele lüües mängiti pslateeriumi, mille keeled olid, nagu ka meie kandlel, kolm- või nelinurksele kõlakastile pingutatud. See peamiselt keskajal tuntud pill oli klvessiinilaadsete pillide eelkäija. Keelpill on ka rataslüüra (hurdy- gurdy), mille keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija üks käsi sõrmitseb klahve, millega muudetkase ülemisel keelel helikürgusi. Pilli ülejäänud keeled kõlavad liikumatute saatehelidena (burdoon). Psalteerium (sopran) Rataslüüra Liikumatut saateheli tekitasid keskajal armastatud puhkpilli torupilli burdoonviled. Populaarsed olid ka mitmesugused flooded. Laialt levinud oli ka vana maailma üks iseloomulikumaid pille, kahekordse roohuulikuga salmei (pomperi ja hilisema oboe eelkäija). Eelkõige õukondlike
annaabi.ee 
