mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti. Seega kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Paljud inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama erakondi, parlamenti ja valitsust. Nad arvasid, et oleks vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Nad arvasid, et suurt võimu omav riigipea päästaks rahva raskustest ning paneks uuesti maksma kindla korra. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Oktoobris 1933 muudetigi põhiseadus ümber, mille koostasid vabadussõjalased. Uus põhiseadus nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikohta, kellel oli laialdased õigused. Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner teostasid 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, mille tõttu suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati
Sünniaeg ja koht : Carl Robert Jakobson sündis Tartus 14. (26.) juulil 1841. aastal. Vanemad ja nende tegevusalad : Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, kes sündis 1. (13.) juulil 1817. aastal Võrumaal Haanjas, kus tema isa Jakob Torba töötas koolmeistrina. Lapsepõlves oli ta rohkem tänava kasvatada, sest ema suutis teda vaevaliselt toita. Päris noorelt hakkas ta rätsepa õpilaseks ja sai sealhulgas selgeks ka vene keele. Tema nime Torba halvustati, mistõttu see muudetigi Jakobsoniks. Alates 18. eluaastast alustas ta tööd rätsepana, mis ei tasunud aga eriti ära, niisiis asus ta uut tööd otsima ning sai Torma köstrikooli tööle. Adam Jakobson tõusis oma ajastu tähelepandavaks eesti koolmeistriks. Eriti agaralt õpetas ta laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides. Adam kuulus Torma vennastekogudusse, kus tõusis juhtivaks tegelaseks. Teda nimetatakse isegi väsimatuks rahvakasvatajaks ja õpetajaks. Adam Jakobson suri 6. detsembril 1857. aastal
mootorsõidukimaksu kehtestamisega. Loodeti suuri summasid riigikassasse, et rahastada teetöid, kuid maksulaekumised jäid selle jaoks väheseks. Lisaks sellele leidsid kodanikud viisi, kuidas mootorsõidukimaksust kõrvale hoida. Nimelt regristreerisid elanikud oma sõiduki maksust hoidmiseks mõnes teises Eesti linnas (seda tegi ka meie enda linnapea E.Savisaar). See aga ei olnud pealinnale kasulik ning tuli uuesti muuta Tallinn inimestele atraktiivsemaks. Nende asjaolude tagajärjeks muudetigi paadimaks ja mootorsõidukimaks kehtetuks. Loomapidamismaks ja lõbustusmaks pole Tallinnas kunagi kehtinud. Loomapidamismaksu ei ole kehtestatud, sest siiamaani pole vaja olnud piirata koduloomade pidamist. Samuti leian, et selle maksu kehtestamisega võib kerkida üles suur rahulolematus loomapidajate poolt. Lõbustusmaksu ei ole aga sellepärast kehtestatud, et omavalitsus saab teistmoodi ka raha ürituste pealt koguda. Kui omavalitsus ise aitab üritust korraldada ja
aastal ilmus esimene eestikeelne õpik Herbert Niileri sulest ,,Korv- ja võrkpalli õpetus" ja peeti ka korvpallikursusi, siis olidki loodud elementaarsed eeldused taseme tõusuks, seda märkis ära ka ,,Eesti Spordileht", kus öeldi, et praeguses korvpallis ei tunne enam ära 3 4 aastat tagasi mängitud mängu. Mäng oli arenenud eeskätt kiiruslikult ja kombinatsioonide poolest. Areng oli ka geograafilises plaanis. Korvpall jõudis järjest enamatesse Eesti linnadesse. Ja nii muudetigi 1930. a alates Eesti meistrivõistluste süsteemi senise kolme ringkonna asemel jagati maa neljaks ringkonnaks: 1. Tallinn; 2. Lõuna-Eesti (Tartu, Valga, Võru); 3. Kesk-Eesti (Pärnu, Viljandi) ja 4. Põhja-Eesti (Narva, Rakvere). Kasvas meistrivõistlustest osavõtvate võistkondade arv, nii oli 1930. a meistrivõistlustel juba kõigis ringkondades kokku 30 võistkonda. Teises lõikes säilus võistkondade jagamine A ja B klassi (varasemas tähenduses I ja II klassi) võistkondadeks
Tulles tagasi, tõid nad Inualt endaga kaasa inuakid. Kuna kohalikku elanikkonda oli suhteliselt raske keerulise aparatuuriga tööle õpetada, tõid nad seetõttu tööle inuakid. Nad hakkasid tööle, ja algusest peale oli selge, et ainult sellest tööjõust ei piisanud. Seejärel toimus inuakkide ülestõus. Peale seda tuli anunnakkidel harjutada ka inimesi tööle. Näis, et viimaste võimeid ei saanud inuakkide omaga isegi võrrelda. Nad ajasid kõik segi. Nii siis muudetigi Maa elanikkonna geneetikat, ainult et DNAd võeti inuakkidelt mitte anunnakkidelt. A: Tahad öelda, et oleme vennad? D: Jah. A: Seega on meil teie DNA? D: Jah. Kui praeguse liigina eksisteerite te tänu meile. Tolle aja Maa inimeste geneetilisele materjalile lisati meie geneetiline materjal nii sündis kaasaja inimrass. A: Aga miks me teie sarnased ei ole. D: Anunnakkid säilitasid alati välise kuju, sest see vastab keskkonna alguspunktile.
annaabi.ee 
