Iseloomustada saab kolmest aspektist: 1-inimesed võivad näha edu ja ebaedu põhjuslikke faktoreid kas sisemiste(põhjus inimesest endast- võimed, jõupingutus) või välimistena(ül raskus ja vedamine) 2- inimesed võivad näha edu ja ebaedu põhjusi püsivate ning ebapüsivatena( isiklikke võimeid tajuvad inimesed püsivatena ja muutumatutena, seevastu ül lahendamiseks rakendatud jõupingutust nähakse hõlpsasti muudetavana) 3- inimesed tajuvad edu ja ebaedu põhjusi kas kontrollivate või kontrollimatutena( kontrollitav- jõupingutus). Atributsioon viletsatele võimetele tekitab õpilases lootusetusetunde. Kaasnevad emotsiooni, positiivsed emotsioonid panevad jätkama. 17. Väline ja sisemine motivatsioon õpitegevuse liikuma paneva jõuna. Välise ja sisemise motivatsiooni põhiolemus ja näiteid nende võimalikust vastastikmõjust
1. ,,Loomust", ,,loomulikku" võib sisustada ka subjektiivselt, sidudes selle predikaadi inimesega (varasema kosmilise ja kõikehaarava korra asemel). 6 2. Subjektivistlik filosoofia ei vaja objektiivselt loomuõigust positiivne seadus ongi kogu õigus. 3. Inimühiskonda võib vaadelda ka iseseisvana, lahutatud üldisest maailmakorrast. 4. Positiivne (seaduse)õigus ajaliku ja muudetavana on allutav ka kriitikale. 5. Positiivse õiguse kriitika on üles ehitatav loomuõigusargumendile. 6. ,,Loomuõiguse" mõiste sisustamine võib olla subjektiivse valiku tulemus ega tarvitse omada objektiivset alust. 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia Ilmaliku loomuõigusfilosoofia rajaja Fernando Vasquez de Menchaca (1512-1589) võttis üle veendumus, et õigus ei saa tervenisti lähtuda riigist. Õigus pidi toetuma igavesi
põhjendusi iseloomustatavad kolmest aspektist. Esiteks võivad inimesed näha edu ja ebaedu põhjuslikke faktoreid kas sisemiste või välimistena. Sisemisteks põhjusteks võidakse pidada võimeid, tunnetusstiili, jõupingutust, õpimotivatsiooni jne. Teiseks võivad inimesed näha edu ja ebaedu põhjusi püsivate ning ebapüsivatena. (Isiklikke võimeid tajuvad inimesed enamasti püsivate ja muutumatutena, seevastu ülesannete lahendamiseks rakendatud jõupingutust nähakse hõlpsasti muudetavana.) Kolmandaks tajuvad inimesed edu ja ebaedu põhjusi kas kontrollitavate või kontrollimatutena. (Kontrollitavana tajutakse mõningaid ebapüsivaid edu mõjutavaid tegureid, nagu jõupingutus, kuid mitte õnne, sest see ei olene meie tahtest.)Edu ja ebaedu tüüpilised põhjendused. Atributsiooniteoorias vaadeldakse tavaliselt edu ja ebaedu seletusi saavutussituatsioonides võimete, jõupingutuse, ülesande raskuse ja nn vedamise valguses
annaabi.ee 
