erinevad religioonid erinevad üksteisest sisu mitte vormi poolest; usuline areng eluloolises perspektiivis - usu sisu 3 kategooriat: 1) väärtused, mida teadlikud või alateadlikult tunnustame; 2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil interpreteerime elusündmusi - 6 usuastet (üleminek ühelt teisele kriisi läbi): 0) diferentseerimata usk (imikuiga) baasusalduse õppimine ja mutuaalsus (inimene ei ole maailmas üksinda vaid teistega seotud; 1) intuitiiv-projektiivne usk (kuni 7a) fantaasia, kujutlusvõime areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks; 2) müütilis-sõnasõnaline usk (4- 13) uskumusi ja kõlbelisi seisukohti võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk; 3) sünteetilis-konventsionaalne usk (10-21) maailmatunnetus laieneb oluliselt, usk peab tagama erinevate eluvaldkondade sidususe (kool, töö, sõbrad jms), isiklik
erinevad religioonid erinevad üksteisest sisu mitte vormi poolest; usuline areng eluloolises perspektiivis - usu sisu 3 kategooriat: 1) väärtused, mida teadlikud või alateadlikult tunnustame; 2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil interpreteerime elusündmusi - 6 usuastet (üleminek ühelt teisele kriisi läbi): 0) diferentseerimata usk (imikuiga) baasusalduse õppimine ja mutuaalsus (inimene ei ole maailmas üksinda vaid teistega seotud; 1) intuitiiv-projektiivne usk (kuni 7a) fantaasia, kujutlusvõime areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks; 2) müütilis-sõnasõnaline usk (4-13) uskumusi ja kõlbelisi seisukohti võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk; 3) sünteetilis- konventsionaalne usk (10-21) maailmatunnetus laieneb oluliselt, usk peab tagama erinevate eluvaldkondade sidususe (kool, töö, sõbrad jms), isiklik arusaam
Kui ema tuleb tagasi ei taha emaga kontakti, suhtub võõrasse soojalt. 10% • Vältiv seotus – laps ei otsi emaga kontakti ja ei koge ema lahkumisel stressi. Reageerib võõrale sama moodi nagu emale. 20% • Segamini seotus – lastel puudub kindel käitumisstrateegia, segu vältimisest ja läheduse otsimisest. Seotuse teooriad • Maternal sensitivity - Lapse vajadustele kiiresti ja adekvaatselt reageerimine • Muud emapoolsed käitumised nt. Sünkroonsus, mutuaalsus, stimulatsioon • Monotroopia hüpotees (Bowlby): väikelastel kujuneb ainult üks tugev seotusesuhe, tüüpiliselt emaga. – mida vanemaks saavad, seda rohkem suhteid, – 18 k. 50% seotus emaga ja 30% seotus isaga • Seotus isaga sõltub samuti isa tundlikkusest, kuid seotust tekib vähemal määral kui emadega. • Geneetilised faktorid läbi isiksusetegurite – mõjutavad, kuid vähe.