diploidne. Moodustuv taim on täpselt ema koopia nt viigipuud, teepõõsas.( Ainult taimedel.Sporofüüüt)*fakultatiivne- *obigaatne adventiivembrüoonia 35.Apomiktilise paljunemise eelised *heterosügootsuse, heteroosiefekti ja geenide koostoime fixeeritud *otsene hübriidseemne paljundamine *obligaatsete apomiktide isoleerimine pole vajalik *tri- ja aneuploidid moodustavad normaalselt seemneid *üks väljapaistev taim võib olla alusex uuele vormile *mutatsioonilised ja illegitiim-rekombinatsioonilised muutused osutuvad fixeeritux *seemnete moodustumine ei sõltu ebasoodsatest ilmastikitingimustest õitsemise ajal Puudused *sugulisest rekombineerumisest tulenevatest eelistest ilmajäämine-"evolutsiooniline tupik" *looduslikud apomiktid on reeglina polüploidsed-endospermi normaalsex moodustumisex õistaimedel on vajalik kõrgem ploidsuse tase *polüploidide uniploidiseerimine(kromosoomide individualiseerimine) 36
Moodustuv taim on täpselt ema koopia nt viigipuud, teepõõsas.( Ainult taimedel.Sporofüüüt)*fakultatiivne- *obigaatne adventiivembrüoonia 35.Apomiktilise paljunemise eelised *heterosügootsuse, heteroosiefekti ja geenide koostoime fixeeritud *otsene hübriidseemne paljundamine *obligaatsete apomiktide isoleerimine pole vajalik *tri- ja aneuploidid moodustavad normaalselt seemneid *üks väljapaistev taim võib olla alusex uuele vormile *mutatsioonilised ja illegitiim-rekombinatsioonilised muutused osutuvad fixeeritux *seemnete moodustumine ei sõltu ebasoodsatest ilmastikitingimustest õitsemise ajal Puudused *sugulisest rekombineerumisest tulenevatest eelistest ilmajäämine-"evolutsiooniline tupik" *looduslikud apomiktid on reeglina polüploidsed-endospermi normaalsex moodustumisex õistaimedel on vajalik kõrgem ploidsuse tase *polüploidide uniploidiseerimine(kromosoomide individualiseerimine) 36
Esinevad telomeeride läheduses. Sageda muteerumisega inimestes, kõrge polümorfsusega. On rekombinatsiooni hotspotid. Kasutatakse geneetiliste markeritena inimeste tuvastamisel – DNA fingerprinting. • • Mikrosatelliitkordused – koosnevad väga väikese suurusega blokkidest tandeemselt korduvast mittekodeerivast DNAst. 1-4 bp lihtsad kordused. Esinevad hajusalt üle genoomi moodustades u 2% genoomist. Tekivad replikatsiooni libisemise tõttu. On mutatsioonilised hotspotid. Kasutatakse ülegenoomsete markeritena loomade ja taimede genoomide kaardistamisel. Inimese triplett kordused suurendavad haiguste esinemist – nt fragiilse X-sündroom, FMR1 geenis pikad CGG kordused. Või CAG Huntingtoni tõve korral. Vt järgmine. • Nn. korduste ebastabiilsus (‘Repeat-instability’); trinukleotiid- mikrosatelliit- kordustega seostatud haigused, (i) nn. polyQ (CAGn) või muude kodeeriva ala trinukleotiid-korduste ekspansioon (mõjutades
DNA molekuli replikatsiooni täpsus sõltub DNA polümeraasi vigu korrigeerivast (ingl. k. proofreading) aktiivsusest. Sellegipoolest tekib geneetilise materjali kopeerimisel vigu, mida nimetatakse mutatsioonideks. Organismi, kellel avaldub mutatsiooni tagajärjel uus fenotüüp, nimetatakse mutandiks. Muutusi genotüübis põhjustavad ka rekombinatsioonilised sündmused, mis tekitavad olemasolevate geneetiliste variantide baasil uusi kombinatsioone. Mutatsioonilised muutused, mis suurendavad populatsiooni geneetilist varieeruvust uute variantide tekke kaudu, võib jaotada muutusteks kromosoomide tasemel (muutused kromosoomide arvus ja struktuuris) ning muutusteks geenitasemel, kus enamasti on tegemist muutustega spetsiifilistes muutustega DNA järjestuses. Viimaseid nimetatakse punktmutatsioonideks. Punktmutatsioonid on asendusmutatsioonid, kus üks aluspaar DNA järjestuses asendub teise aluspaariga ning insertsioonid ja
DNA molekuli replikatsiooni täpsus sõltub DNA polümeraasi vigu korrigeerivast (ingl. k. proofreading) aktiivsusest. Sellegipoolest tekib geneetilise materjali kopeerimisel vigu, mida nimetatakse mutatsioonideks. Organismi, kellel avaldub mutatsiooni tagajärjel uus fenotüüp, nimetatakse mutandiks. Muutusi genotüübis põhjustavad ka rekombinatsioonilised sündmused, mis tekitavad olemasolevate geneetiliste variantide baasil uusi kombinatsioone. Mutatsioonilised muutused, mis suurendavad populatsiooni geneetilist varieeruvust uute variantide tekke kaudu, võib jaotada muutusteks kromosoomide tasemel (muutused kromosoomide arvus ja struktuuris) ning muutusteks geenitasemel, kus enamasti on tegemist muutustega spetsiifilistes muutustega DNA järjestuses. Viimaseid nimetatakse punktmutatsioonideks. Punktmutatsioonid on asendusmutatsioonid, kus üks aluspaar DNA järjestuses asendub teise aluspaariga ning insertsioonid ja
annaabi.ee 
