Ka meie enda Karl Ernst von Baer on seadnud kahtluse alla inimese päritolu loomast. Ilmus ka mitmesuguseid antidarvinistlikuid evolutsiooniteooriaid. Vastupidise näitena saab tuua aga kommunismi loojat Karl Marksi, kes pidas Darwini teooriat oma filosoofia üheks loodusteaduslikuks nurgakiviks. Ajapikku on tekkinud erinevatest seisukohtadadest ka neodarvinism, mis aga üldist tunnustust ei ole leidnud. Geneetiline antidarvinism mutatsionismi teooria jne. 1920.-datel arvutati vaatluste, eksperimentide ja matemaatiliste mudelite abil sünteetiline evolutsiooniteooria, mille juhtkohal on küll looduslik valik, kuid lisades näidatakse, et ka juhuslik valik võib etendada evolutsioonis olulist, kuigi mitteadaptiivset osa. 1970-datel tuldi Jaapanis välja evolutsiooni neutraalteooriaga, mille kohaselt suurem osa genoomide evolutsioonist toiub geneetilise triivi kaudu ja see on sõltumatu loodulikust valikust. 1972 a
kahjulikke muutusi kõrvaldavalt, enamik molekulaarmuutusi on organismide suhtes neutraalsed ega allu valikule ja organismi valgud evolutsioneeruvad kindla autonoomse kiirusega. Geenijärjestuste uurimine alates 1970-ndad Zurkerkandl ja Pauling: postuleerisid molekulaarse kella idee Terviklike organismide genoomse DNA järjestuste määramine Neutralistlik evolutsiooniteooria tekitas uue pöörde loodusliku valiku ja mutatsionismi vahekordade mõistmisel ning geenide kloneerimise, sekveneerimise ja amplifitseerimise meetodite leiutamine ja võimalus juba eelnevalt Zurkerkandli ja Paulingu poolt postuleeritud molekulaarse kella idee kasutamiseks fülogeneesi rekonstruktsioonil, muutsid pildi täielikult. Uusi terviklikke genoomse DNA järjestusi (esialgu küll mikroorganismide tasandil, kuid kohe-kohe ka enamal) tuleb juba ridamisi - kolossaalne toormaterjal evolutsiooniprotsesside mõistmiseks.
Ilmselt pea kõikjal. Abstraktses mõttes on ta seal vast alati olnud, kuid alles viimaste aastakümnete suured muudatused, eriti aga viimased kümmekond aastat on andnud bioloogiale vahendid, mis on revolutsioneerinud evolutsiooniprotsesside rekonstrueerimise võimalused. Seitsmekümnendate alul eelkõige tänu Motoo Kimura populatsiooniteoreetilistele töödele tekkinud neutralistlik evolutsiooniteooria tekitas uue pöörde loodusliku valiku ja mutatsionismi vahekordade mõistmisel ning geenide kloneerimise, sekveneerimise ja amplifitseerimise meetodite leiutamine ja võimalus juba eelnevalt Zurkerkandli ja Paulingu poolt postuleeritud molekulaarse kella idee kasutamiseks fülogeneesi rekonstruktsioonil, muutsid pildi täielikult. Uusi terviklikke genoomse DNA järjestusi (esialgu küll mikroorganismide tasandil, kuid kohe-kohe ka enamal) tuleb juba ridamisi - kolossaalne toormaterjal evolutsiooniprotsesside mõistmiseks. Ja lisaks muidugi veel
annaabi.ee 
