tuleneb? Geneetiliseks muutlikkuseks nimetatakse pärilikku muutlikkust, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks (kombinatiivne muutlikkus) või muutustest raku geneetilises materjalis (mutatsiooniline muutlikkus). 2. Tooge fenotüübilise muutlikkuse näiteid. Isenditel on vaid neile omased tunnusemuutused (värvus, kasv, väärarengud). 3. Milliseid organisme nimetatakse mutantideks? Isend, kellel esineb mutatsioon. 4. Mille poolest erinevad geenmutatsioonid kromosoommutatsioonidest? Geenmutatsioonid on väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, kromosoommutatsioonid seisnevad aga kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutustes. 5. Kirjeldage genoommutatsioonide tekkepõhjusi. Seisnevad homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuse muutustes. Tekkepõhjusteks võivad olla häired meioosis (kromosoomide mittelahknemine nt). 6
Eluomane tunnus, mille alusel organismid üksteisest erinevad. Muutlikkus: a) pärilik (mutatsiooniline ja kombinatiivne: 1) mittehomoloogiline ja 2 homoloogiline) ja b) mittepärilik Mutatiivne muutlikkus: Avaldub mutatsioonidena: juhuslikud muutused kromosoomide struktuuris (geen ja kromosoommutatsioonid) või arvus (genoommutatsioonid). Mutatsiooniteooria kujunes välja 20 sajandi alguses: H. De Vries kujundas välja mutatsiooniteooria kuningakepi näitel. Mutatsioonide kandjaid nimetatakse mutantideks, kusjuures sinna alla kuuluvad indiviidid kellel mutatsioonid avalduvad või esinevad varjatult (europiidse rassi esindajandel on igal indiviidil 4-8 mutatsiooni, mis on heterosügootses olekus allasurutud). Mutageen loetakse mõjurit, mis on kvalitatiivse toimega: ka väga väike mutageeni doos võib põhjustada mutatsiooni. Mutageenid jaotuvad kolme suurde rühma: 1) bioloogilised (iseeneslikud vead DNA vormistumisel, viirused viiruste paljundamine rakus, alkaloidid
Näiteks karusloomakasvatuses; loomadel tekkis varsti pärast puuripanekut erinev karvavärvus, st tekkisid mutatsioonid. Looduses on mutatsiooniline muutlikkus tihedalt seotud kombinatiivse muutlikkusega ja nad annavad uut materjali looduslikule ning kunstlikule valikule. Mõistet mutatsioon kasutas esimesena H. de Vries (1901), mõistes selle all päriliku tunnuse kvalitatiivset muutust. Mutatsioonide materiaalne alus oli aga tollal tundmata. Pärilike muutustega isendeid hakati nimetama mutantideks. Edasine uurimistöö näitas, et mutatsioone esineb kõigil organismidel. Mutatsioone tekib nii normaaltingimustes (spontaanselt) kui ka mõne tugeva keskkonnateguri toimel (indutseeritud mutatsioonid). Nad võivad olla somaatilised, generatiivsed, dominantsed ja retsessiivsed. Somaatiliste mutatsioonide korral on ühel ja samal isendil normaalsete rakkude kõrval olemas ka mutantsed rakud. Sel juhul räägitakse geneetilisest mosaiiksusest.
transkriptsiooni ja valgusünteesi eest, on sarnased arhede vastavatele geenidele. Neil geenidel on ülitähtis roll. Samas ainevahetuse ja energeetika eest vastutavad geenid on enamasti 21 sarnased bakterite geenidele. Pagaripärmil (ca 6000 geeni) on olemas mutantide kollektsioon, milles on geenid ühekaupa välja lülitatud igas mutandis üks geen. Osa sellistest deletsioonimutantidest ei ole eluvõimelised, neid nimetatakse letaalseteks mutantideks. Selgus, et enamasti põhjustasid surma mutatsioonid neis geenides, mis olid arhede päritoluga. Seega, need geenid on elutähtsamad kui bakteritelt pärit geenid. Ka on arhede päritoluga geenid kõrgemalt ekspresseeritud seega rakule vajalikumad. Ka inimese genoomis on geene, mis on kõige sarnasemad kas arhede või siis bakterite geenidele. Kui otsiti üles samad geenid hiire genoomis ja tehti vastavad knockout hiired, siis
annaabi.ee 
