3. lacA kodeerib transatsetülaasi E. coli lac operoni translatsioon metsikul ja mutantsel tüvel 2. Regulatoorsete järjestuste mutatsioonid ja selle mõju ekspressioonile: Jacob ja Monod uurisid, kuidas indutseerib laktoos lac operon valkude moodustamist (laktoos keskkonnas ja laktoos puudub): Eeldasid, et peaks olema operonis kodeerivatest järjestustest üleval pool kaks regulatoorset piirkonda, seepärast kaks erinevat mutanti: 1. Mutatsioonid lac operaator järjestuses (lacO) 1. Mutation lac repressor järjestustes(lacI) Mutatsioonid operaatoris (lacO): Kasutasid diploidset E. coli tüve, milles lac operoni geenid norm. Promootoritega olid plasmiidil (F') . F' lacO+ lacZ lacY+ permeaas (ainult laktoosi olemasolul)
baktereid ja lüüsib need – tekivad rakuvabad laigud (plaagud) Laigud võivad olla erineva suurusega, servadega (säbrulised või ühtlased), läbipaistvusega (selged või hägused) Bakteriofaagide fenotüüp Faagilaikude morfoloogia: Metsiktüüpi faag T2r+ – väikesed säbrulised laigud T2 kiirelt rakke lüüsiv mutant T2r – suured teravaäärelised laigud Faagi peremeesring: Metsiktüüpi faagid nakatavad E. coli tüve B Metsiktüüpi T2 (T2h+) ei nakata B tüve mutanti B/2 : B + B/2 segu puhul on laigud hägusad T2 mutant h (T2h) nakatab tüvesid B ja B/2: B + B/2 segu puhul on laigud läbipaistvad Metsiktüüpi faag T2r+ – väikesed säbrulised laigud T2 kiirelt rakke lüüsiv mutant T2r – suured teravaäärelised laigud B + B/2 segu puhul saadakse metsiktüüpi faagiga h+ hägusaid laike ja mutandiga h läbipaistvaid Faagide ristamine: geneetilise rekombinatsiooni
servaga faagilaikude teket. Algse faagitüve puhul olid laigud jälle väiksemad ning säbruliste servadega. rII mutandid tekkisid algsest tüvest spontaanselt, sagedusega 1/100 000 kohta. Mutatsioonisagedust oli võimalik kemikaalide ja UV-kiirguse toimel tõsta. Erinevalt algsest T4 faagist polnud rII mutandid võimelised paljunema E. coli tüves K12. E. coli tüvi B võimaldas aga paljuneda nii algsel kui ka mutantsel faagil. Benzer ristas 2 erinevat rII mutanti E. coli tüve B rakkudes ja analüüsis järglaskonda tüve K12 nakatamisvõime suhtes. Rekombinatsiooni tulemusena tekkis väga madala sagedusega (10 -6) variante, kus rII lookuses oli taastunud algne DNA järjestus (olid võimelised paljunema tüves K12) ja topeltmutante. Rekombinatsioonisagedus oli madal seetõttu, kuna mutatsioonikohad geneetilisel kaardil paiknesid väga lähestikku, kahes kõrvutiasuvas geenis
Happelisus tagasihoidlik ja tanniini osas pehme. · Tekstuur: lopsakas ja tihe, samas pehme. · Piirkonnad: Bordeaux, eriti Pomerol, St Emilion, Fronsac, Côtes de Castillon; Itaalia, eriti Bolgheri; Sveits, eriti Ticino; Bulgaaria; Rumeenia;Moldova; California; Washington; New York, eriti Long Island; Tsiili; LõunaAafrika. Pinot Noir Vana sort (üle 2000 aasta), alguse saanud metsviinapuust. Temast on välja kasvanud 3 mutanti Pinot Blanc, Pinot Meunier ja Pinot Gris. Pinot Noir on väga pretensioonikas sort. Kui talle ei sobi kasvutingimused, siis saab temast kohutava veini. Ideaalse saagi saamiseks vajab jahedamat piirkonda, kus ta saaks pikalt küpseda. Tema töötlemine peab olema väga ettevaatlik, sest tegemist on õrna sordiga. Samuti nõuab ülimat täpsust tema laagerdamine, mis teeb selle veini ka üsna kalliks. Kui aga kõik tingimused on kenasti täidetud, saab temast ideaalse kerge veini.
olid bakteripopulatsioonis olemas juba enne rakkude kokkupuutumist antibiootikumiga. Mutatsioonide reverteerumine Mutatsiooni, mis muudab algset DNA järjestust, tekitades uue alleeli, nimetatakse ,,edasiviivaks" (ingl. k. forward) mutatsiooniks. Algne DNA järjestus võib ka taastuda ,,tagasiviiva" mutatsiooni (back mutation) tulemusena. Sellist protsessi, kus sekundaarse mutatsiooni tulemusena taastub algne fenotüüp, nimetatakse reverteerumiseks (reversion) ja mutanti revertandiks. Revertant võib olla tekkinud ka supressormutatsiooni tulemusena. Supressormutatsiooni puhul ei taastu mitte algne DNA järjestus, vaid mutatsioon tekib genoomi teises piirkonnas. See mutatsioon surub aga maha algselt tekkinud mutatsiooni toime. Geneetiliste katsete abil on võimalik kontrollida, kas reverteerumist põhjustas supressormutatsioon või mutatsioon, mis taastas algse DNA järjestuse. Selleks viiakse läbi tagasiristamised, ristates
olid bakteripopulatsioonis olemas juba enne rakkude kokkupuutumist antibiootikumiga. Mutatsioonide reverteerumine Mutatsiooni, mis muudab algset DNA järjestust, tekitades uue alleeli, nimetatakse ,,edasiviivaks" (ingl. k. forward) mutatsiooniks. Algne DNA järjestus võib ka taastuda ,,tagasiviiva" mutatsiooni (back mutation) tulemusena. Sellist protsessi, kus sekundaarse mutatsiooni tulemusena taastub algne fenotüüp, nimetatakse reverteerumiseks (reversion) ja mutanti revertandiks. Revertant võib olla tekkinud ka supressormutatsiooni tulemusena. Supressormutatsiooni puhul ei taastu mitte algne DNA järjestus, vaid mutatsioon tekib genoomi teises piirkonnas. See mutatsioon surub aga maha algselt tekkinud mutatsiooni toime. Geneetiliste katsete abil on võimalik kontrollida, kas reverteerumist põhjustas supressormutatsioon või mutatsioon, mis taastas algse DNA järjestuse. Selleks viiakse läbi tagasiristamised, ristates
annaabi.ee 
