Et veeloomad saaksid maismaal elada, pidid nad lõpuste asemel hakkama hingama kopsudega ning uimed pidid arenema jäsemeteks. Edasi muutus nende nahk kuivemaks, hakkas eristuma kael, kujunes keskkõrv ja sellest eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet. 18. Mis on see mis evolutsioneerub? Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad — populatsioonid ja rühmad. 19. Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Palju mutatsioonid ei avaldugi isendis. Kui aga mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kombinatiivse muutlikuse tõttu võib ka väikese arvu alleelide korral olla populatsioonis hulgaliselt erineva genotüübiga indiviide. 20. Kuidas mõjutavad populatsioonide geneetilist struktuuri geenivool ja geentriiv? Millega on
Et veeloomad saaksid maismaal elada, pidid nad lõpuste asemel hakkama hingama kopsudega ning uimed pidid arenema jäsemeteks. Edasi muutus nende nahk kuivemaks, hakkas eristuma kael, kujunes keskkõrv ja sellest eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet. 9.Mis on see mis evolutsioneerub? Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad — populatsioonid ja rühmad. 10.Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Paljud mutatsioonid ei avaldugi isendis. Kui aga mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kombinatiivse muutlikuse tõttu võib ka väikese arvu alleelide korral olla populatsioonis hulgaliselt erineva genotüübiga indiviide. 11.Kuidas mõjutavad populatsioonide geneetilist struktuuri geenivool ja geentriiv
kvaternaar jääajad, tänapäevase inimese tekkimine 8. Millised tingimused pidid olema täidetud, et elustik (taimed ja loomad) saaksid liikuda maismaale (organismide ehituses toimuvad vajalikud muutused)? 9. Mis on see, mis (bio)evolutsioneerub? Evolutsioneerumisvõimeline on populatsioon. Evolutsioneeruvad geenivoolu, kombinatiivse muutlikkuse, geenitriivi, mutatsiooni või loodusliku valiku abil. 10. Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Kombinatiivse muutlikkuse tagajärjel muutub paljunemisel alleelide ja genotüüpide sagedus ning sugurakkude juhuslik kombineerumine suurendab liigi mitmekesisust. Tekivad mutatsioonid, millest tekib uus geen, kromosoom või genoom, tekib muutlikkus populatsioonis, võib olla nii kasulik, neutraalne kui ka halb. 11. Geenivool, geenitriiv, looduslik valik Genotüüp on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes
ülejäänud DNA polümeraase kodeerivate geenide homolooge mitmes koopias. Geen dnaE kodeerib replikatiivse DNA polümeraasi Pol III katalüütilist subühikut. Ligikaudu pooltes praeguseks sekveneeritud bakterigenoomidest on leitud 2 kuni 3 dnaE geeni homoloogi. Näiteks patogeenses bakteris Mycobacterium tuberculosis on nende geenide poolt kodeeritud valgud DnaE1 ja DnaE2. DnaE1 on replikatiivse DNA polümeraasi koostises, kuid DnaE2 osaleb stressi poolt indutseeritud mutageneesil. DnaE2 olemasolu suurendas antibiootikumiresistentsuse mutantide tekkesagedust ligikaudu 10 korda ja soodustas mükobakteri kolonisatsiooni katseloomade kopsudes. Ka Pol IV homolooge võib samal bakteril olla mitu. Alternatiivne DNA replikatsioon 75 Bakterikromosoomi replikatsiooni initsiatsioon toimub kindlast kohast, mida nimetatakse oriC-ks. Sellele piirkonnale seondub initsiaatorvalk DnaA, põhjustades DNA lokaalset lahtikeerdumist
annaabi.ee 
