mutageneesiks ja muutunud genotüübiga bakterit, viirust või faagi mutandiks. Tegu on reeglina juhuslike sündmustega ja nende tekkesagedus on 106 - 109. Nende sagedus siiski kasvab mutageenide (UV kiired, radiatsioon, kemikalid) toimel. Enamus mutatsioone on kahjulikud, kuid samas on nad evolutsiooni liikumapanevaks jõuks. Mutatsioonid võivad olla spontaansed või indutseeritud. Spontaansed võivad esineda kõikides rakkudes, indutseeritud aga sellistes, mis on avatud mutageensele faktorile. Spontaanseid mutatsioone kutsuvad esile DNA replikatsiooni häired, kahjustused ja ülekanduvad keemilised elemendid. 3.Kombinatiivne muutlikkus - muutused genotüübis, kus geneetiline informatsioon on pärit väljastpoolt rakku ehk teistest mikroobidest. Antud protsess leiab aset DNA lõikudega, mis võivad liikuda genoomi ühest lookusest teise nii samas genoomis kui ka erinevate genoomide vahel. *Elusorganismides esineb kaks strateegiat: vertikaalne ja horisontaalne.
mutandiks. Tegu on reeglina juhuslike sündmustega ja nende tekkesagedus on 10^6--10 ^ 9. Nende sagedus siiski kasvab mutageenide (UV kiired, radiatsioon, kemikalid) toimel. Enamus mutatsioone on kahjulikud, kuid samas on nad evolutsiooni liikumapanevaks jõuks. Mutatsioonid võivad olla spontaansed või indutseeritud. Spontaansed võivad esineda kõikides rakkudes, indutseeritud aga sellistes, mis on avatud mutageensele faktorile. Spontaanseid mutatsioone kutsuvad esile DNA replikatsiooni häired, spontaansed kahjustused ja ka ülekanduvad keemilised elemendid.3Kombinatiivne muutlikkus - muutused genotüübis, kus geneetiline informatsioon on pärit väljaspoolt rakku ehk teistest mikroobidest. Antud protsess leiab aset DNA lõikudega, mis võivad liikuda genoomi ühest lookusest teise nii samas genoomis kui ka erinevate genoomide vahel. Elusorganismides esineb kaks strateegiat:
faagi mutandiks. Tegu on reeglina juhuslike sündmustega ja nende tekkesagedus on 10^6--10 ^ 9. Nende sagedus siiski kasvab mutageenide (UV kiired, radiatsioon, kemikalid) toimel. Enamus mutatsioone on kahjulikud, kuid samas on nad evolutsiooni liikumapanevaks jõuks. Mutatsioonid võivad olla spontaansed või indutseeritud. Spontaansed võivad esineda kõikides rakkudes, indutseeritud aga sellistes, mis on avatud mutageensele faktorile. Spontaanseid mutatsioone kutsuvad esile DNA replikatsiooni häired, spontaansed kahjustused ja ka ülekanduvad keemilised elemendid. Kombinatiivne muutlikkus - muutused genotüübis, kus geneetiline informatsioon on pärit väljaspoolt rakku ehk teistest mikroobidest. Antud protsess leiab aset DNA lõikudega, mis võivad liikuda genoomi ühest lookusest teise nii samas genoomis kui ka erinevate genoomide vahel. Elusorganismides esineb
aminohappelise järjestuse muutumise. Seetõttu kaotab sünteesitav valk võime teha seda, milleks ta ette on nähtud. Nende sagedus kasvab mutageenide toimel (radatsioon, kemikaalid). Mutatsioonid võivad olla ulatuslikult erinevad, hõlmates ehituslikult erinevaid paare, kuid ka suuri DNA lõike. Mutatsioonid võivad olla spontaansed või indutseeritud. Spontaansed mutatsioonid võivad esineda kõikides rakkudes. Induts aga rakkudes, mis on eksponeeritud mutageensele bakterile. Spontaanseid mutatsioone kutsuvad esile DNA replikatsiooni häired, spontaansed kahjustused, aga ka üle kanduvad keemilised elemendid. Looduses on siiski raske vahet teha, mis on mis mutatsioon. Mutatsioonid avalduvad üldjuhul ka fenotüübis. Kui fenotüübiline väljendus puudub on tegemist nn vaikiva mutatsiooniga. Tihti on raske ainult feotüübilise muutuse alusel kindlaks teha, kas
aminohappelise järjestuse muutumise. Seetõttu kaotab sünteesitav valk võime teha seda, milleks ta ette on nähtud. Nende sagedus kasvab mutageenide toimel (radatsioon, kemikaalid). Mutatsioonid võivad olla ulatuslikult erinevad, hõlmates ehituslikult erinevaid paare, kuid ka suuri DNA lõike. Mutatsioonid võivad olla spontaansed või indutseeritud. Spontaansed mutatsioonid võivad esineda kõikides rakkudes. Induts aga rakkudes, mis on eksponeeritud mutageensele bakterile. Spontaanseid mutatsioone kutsuvad esile DNA replikatsiooni häired, spontaansed kahjustused, aga ka üle kanduvad keemilised elemendid. Looduses on siiski raske vahet teha, mis on mis mutatsioon. Mutatsioonid avalduvad üldjuhul ka fenotüübis. Kui fenotüübiline väljendus puudub on tegemist nn vaikiva mutatsiooniga. Tihti on raske ainult feotüübilise muutuse alusel kindlaks teha, kas
annaabi.ee 
