seäl on silm. Kes armastust külvab, see armastust leikab. Vesine on veliste arm, sõklane on sõsarde arm. Armastus ja tuli ei ole laste mänguasjad. Mida armsam laps, seda kibedam vits. Armul pole põhja. Armastus on hullem kui soetobi; soetobi Musu armastuse mõedupuu. ajab pää paljaks, armastus ajab perse paljaks. Liki luud om liha makus, ao tullõh tütrik armas. Noorus armu kergitap, vanus kokku vantsutap. Ken päävä tõinetõist vihkav, nii ööse tõinetõist armastav. Härg kasvab ikkenukas, mees kasvab
· Võistulaulmine Vanemuise aias (võitis meeskoor ,,Estonia") · Johann Voldemar Jannseni lõpukõne · Pasunakooride ühtulaul peo lõpp Arvamused · Hilisemaid hinnanguid positiivsed, negatiivsed · J. V. Jannsen ,,Enam ehk vähem lauldi kõik laulud paremini, kui selle lühikese ettevalmistuse kohta oleks võinud loota. See tegi rõõmu eesti lauljatele ja pidulaulujuhatahad, - noh, neist ära räägi, need oleks igale lauljale musu andnud." · C. R. Jakobson ,,Saksa soost õpetaja eesti juubelipeo esimeheks, saksa laulud, kõik saksa värk! Eesti pidu aga saksa juhatus." · Peterburi mõjukam ajaleht Golos ,,Kas Liivimaa on Vene kubermang või Saksa provints?" · L. Koidula peomuljed: ,,Papa! Susisegu kadedad keeled ja suled, mis nad tahavad: see oli siiski Eesti pidu!" Tänan! Kasutatud kirjandus · 130 aastat Eesti laulupidusid · https://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu · Muusikaajaloo 7
Tegu on segariimiga Riimiskeemiks on abcdcdbcdd Ühes reas on umbes 8 silpi Kõlakujundid - alliteratsioon ja assonants ANNA ANDEKS, ARMAS Anna andeks, armas, Luuletust räägib mehest, kes et mu kael on karvas, teab väga hästi kui inetu ta lagipaik on lage, välja näeb ja et keegi sellist meest ei armasta, kuid musu maik on mage, vaatamata sellele, ta ikkagi habe pulsti vanund, avaldab armastust. hambad ussitanud, rinnus piibupigi, süda ometigi hoiab sinu ligi. Luuletuses puudub vabavärss Luuletuses on 9 värsirida Tegu on süliriimiga Riimiskeemiks on aabbccddd Ühes reas on umbes 6 silpi Kõlakujund – alliteratsioon PEREKONDLIK
Rist aitas kaasa leiva kerkimisele ja kaitses lõhkimineku eest. Kuigi võrdsete harudega rist on igipõline kaitse- ja õnnemärk, ei mõeldud uuemal ajal alati enam selle tähendusele: "tehakse nii nagu vanaemad tegid". Mõnel pool musutati leibasid ka ahjupanemisel: leiba ahju pannes tehti mokkadega musutamise häält, siis pidanud leivad hästi kerkima. Kui leivad ahju pandud, hakati mõtlema, et need kenasti kerkiks. Lapsi tõsteti ahjusuu ees yles, anti neile musu ja öeldi "Tõuse, tõuse kakuke, kasva kasva, lapsuke!" Kui leivad ahjus, ei tohi keerata selga ahjuukse poole leivad võivad jääda taignased. Ahjusuu ees midagi ebaviisakat teha (peeretamine, halvad sõnad) ei tohi: leivad lähevad ahjus lõhki, tulevat kyyr selga. Leiva segamisest kuni ahju panekuni tehtud vigade eest oli tasuks lõhki kypsend leib. Seda aga ei ole peetud heaks märgiks. Olenevalt, kas pragu oli risti, pikuti või mõnd teist moodi,
Roodus pandi ta lausa voodi külge kinni et ta endale viga ei teeks. Täitsa hulluks oli läinud. Teised jätkasid jooksu enamlaste järgi. Teel jäi neile silma talumaja mille perenaine nad sisse kutsus. Nad olid tütardega meestele pannkooke küpsetanud. Peres oli 3 tütart Hilda, Linda ja Leida. Hilda käis Valgas koolis. Aga nüüd oli kool kinni. Oodati millal vabastamine on siis saab jälle kooli. Hilda kinkis Ahasele kui rühmajuhile isegi musu, et see ta kooli päästaks. Terve tee kui Ahas ja ta rühm teistele järgi jooksid mõtles Ahas sellest musist. Lõpuks märgati ees veel mõnd enamlast. Tapeti niimõnigi enamlane. Ahas sai ka kuuli õlga. Ja langes seal pikali. Vaenlane tuli veel kallale ka. Ahasele tundus algul et see oli ta oma vend aga õnneks mitte see oli mingi lätlane. Aga rühmakaaslased aitasid teda. Järgmisena mäletab Ahas seda kuidas ta talutoas sängis ärkas. Kõik olid rõõmsad. Langenud oli muidugi Konsap
Roodus pandi ta lausa voodi külge kinni et ta endale viga ei teeks. Täitsa hulluks oli läinud. Teised jätkasid jooksu enamlaste järgi. Teel jäi neile silma talumaja mille perenaine nad sisse kutsus. Nad olid tütardega meestele pannkooke küpsetanud. Peres oli 3 tütart Hilda, Linda ja Leida. Hilda käis Valgas koolis. Aga nüüd oli kool kinni. Oodati millal vabastamine on siis saab jälle kooli. Hilda kinkis Ahasele kui rühmajuhile isegi musu, et see ta kooli päästaks. Terve tee kui Ahas ja ta rühm teistele järgi jooksid mõtles Ahas sellest musist. Lõpuks märgati ees veel mõnd enamlast. Tapeti niimõnigi enamlane. Ahas sai ka kuuli õlga. Ja langes seal pikali. Vaenlane tuli veel kallale ka. Ahasele tundus algul et see oli ta oma vend aga õnneks mitte see oli mingi lätlane. Aga rühmakaaslased aitasid teda. Järgmisena mäletab Ahas seda kuidas ta talutoas sängis ärkas. Kõik olid rõõmsad. Langenud oli muidugi Konsap
põlvel kiigutab, kiigutab vanakuradi lapsi; Kes põlle eest märjaks teeb, saab joodiku mehe · Retoorilised tõrjevormelid e. reparteed, st. pareerivad, iroonilised, norivad vastused mitmesugustele pärimistele, soovidele, palvetele, kurtmistele, vabandustele, hinnagutele, solvangutele jne.; lähtuvad konkreetseist sõnadest partneri poolt öeldus: (Anna... --) Anna jäi Tartus rongi alla; (Ei usu! --) Anna urruaugule musu! (Ei viitsi... --) Kui ei viitsi, võta vits pihku! (Ise... --) Ise on sealaudas; (Kuhu? --) Kuke suhu; (Ma mõtlesin... --) Kalkun ka mõtles (et muneb aga...); (Ma nägin unes... --) ...et kassi pee põles...; (Miks? --) Sest koera nimi oli Viks ~ Reks ~...; (Mis kell on? --) Ratastega masin ~ Viisveerand kuus ~ Uuurmaakri leivakannikas; (Mis nimi? --) Nipitiri; (Oleks... --) Oleks on paha poiss ~ Oleks tädil rattad all, oleks omnibuss; (Palun... --) Kirikus palutakse
selle peale kostsin, et ema kõdus on, ronisid nad hobuste seljast maha ja läksid tuppa. Noorem rüütel, kellel mõisniku riided seljas olid, jäi üksipäini õue peale, hakkas minu ümbert kinni, nimetas-, mind ilusaks lapseks ja küsis mu nime järele. Mina ei andnud talle vastust, vaid katsusin ennast lahti rabelda. Tema silmad hakkasid kentsakalt põlema, ta andis mulle kõiksugu meelitavaid nimesid ja tahtis vägisi musu saada. Mina võtsin viimse jõu kokku, kiskusin enese tema käte vahelt lahti ja jooksin tagumisest uksest majasse. Rüütel tahtis mu järele tulla, aga ma sain enne uksele riivi ette lükata. Ma peitsin enese väikesesse pimedasse salakambrisse, mis elutoa kõrval seisab. Siin puutusin oma ehmatuseks ühe inimesega kokkiu, kes mulle käe suu peale surus ja mind vait käskis olla. See oli Priidu, kes 166 ennast sinnasamasse oli peitnud. Me pidasime hinge kinni ja kuulatasime. Kõik, mis
ütleksin, et 435 olen võõras. Aga see oli eksitus, tädi Sally. Siin ei võeta võõraid kuigi hästi vastu.» «Ei, häbematuid poisinolke mitte, Sid. Sul tuleks kõrvad tuliseks teha; ma pole mõnel ajal enam nii ärritatud olnud. Aga ükskõik, ma ei hooli millestki, kanna-taksin tuhat säärast tempu ära, kui aga teie siin olete. Mõelda, missugune etendus see oli! Ma ei salga, olin imestusest soolasambaks muutumas, kui sa mulle selle musu andsid.» Sõime lõunat lahtises käigus maja ja köögi vahel; toitu oli laual, nii et .oleks seitsmele perekonnale jätkunud, ja kõik oli kuum. Polnud sihukest vindunud ega vintsket liha, mis öö otsa on niiskes keldris riiulil seisnud ja maitseb nagu va külm pastlanahk. Onu Silas pidas enne sööki õige pika palve, kuid söök oli seda väärt. Ja see ei olnud ka vahepeal sugugi jahtunud, nagu ma mujal olen sihukestel puhkudel mitu korda näinud
annaabi.ee 
