Pärast Esimest maailmasõda rajati Eestisse peamiselt kitserööpmelisi raudteesid. Esimese Eesti Vabariigi ajal loodi mitu uut rongiliini: Türi- Paide- Tamsalu liini hakati ehitama Esimese maailmasõja ajal kui sõjaväe raudteed. Avaliku liinina avati see 1918. Aastal. Liini pikkuseks oli 47 kilomeetrit. Sonda-Mustvee liini hakati ehitama Esimese maailmasõja ajal. Algselt oli liini pikkuseks 18 kilomeetrit ja lõpp-peatuseks oli Jõepere küla. 1922. aastal otsustati liini pikendada Mustveeni ning 1926. aastal avati Sona-Mustvee liin liikluseks. Liini pikkuseks oli 63 kilomeetrit. Raudtee suleti 1972. aastal. Riisiselja- Orajõe raudtee avati 1923. aastal ja pikendati 1928. aastal Iklani. Liini pikkus oli 44 kilomeetrit. Liiva-Vääna raudtee ehitamist alustati juba 1913. aastal kui sõjaväelist raudteed, kuid Esimese maailmasõja lõppedes võttis liini haldamise üle Eesti Vabariigi Raudtee ja muutis avalikuks. Alates 1928. aastast läks raudtee taas sõjaväe kasutusse
enam põllumajandulikult asustatud, palju oose ja vooresid. B)Häädemeeste-Saarde- valdkonna halvimad mullad, palju leedemuldi ja märgasid leedemuldi, tugevasti leetunud muldi LkI, LkII ja isegi LkIII, palju soid. VIPeipsi äärne madalik- leetmullad, soostunud leetmullad ja soomullad. Kaks allvaldkonda. 8% Eestimaast, Peipsi äärne ja Pihkva järve äärne ala. Suur osa pinnakattest sorteeritu liivad (pärast jääaegsete veekogude liivad), natuke ka kahekihilist lähtekivimit. Kuni Mustveeni on geoloogiliseks aluspõhjaks karbonaatne materjal ja lõuna pool on devon. Ürg-Peipsi veed on kandnud palju peale liivasid. Madalad alad ja kõrge põhjavee seis. Põllumaad suhteliselt vähe, eriti vähe VaskNarvas ja kUremäe kandis, sest seal ulatuslikud metsa ja soo alad. Lõuna poolne osa köögiviljakasvatuse piirkond. On gleistunud leetunud mullad, leetunud gleimullad, ka turvastunud leedemullad Lg. Põldude boniteet madal, 6-9 klass. A)Vasknarva- ulatuslikud sooalad
Näiteks: tardkivimid on murenenud ilmastiku toimel. Nii on tekkinud liivad, kruusad, savid; elusorganismide jäänused (skeletid, kestad) on sadestunud veekogude põhja. Need on orgaanilised kivimid. Nii on tekkinud lubjakivi; jne. 5.4. Paekivid 58 Paekivi on Eesti rahvuskivi. Üle poole Eesti territooriumist asub pae peal. Kui kujutada ette joont Pärnust Mustveeni, siis sellest põhjapoolne osa asub paepinnasel. Paekivi on kahte liiki: lubjakivid, dolomiidid. Eestis on üle 20 tegutseva paekarjääri. Lubjakivi. Eestis on lubjakivi kõige kasutatavam kivim, sest see on ka laialt levinud. Lubjakivi sisaldab kaltsiiti ja savi. Suuremad lubjakivi karjäärid on Väos, Harkus, Vasalemmas, Kundas, Rakkes jne. Sajandeid on lubjakivi kasutatud müürikivina. Tänapäeval kasutatakse lubjakivi: killustiku tootmiseks,
annaabi.ee 
