välismaailma eest ning naiste põhitegevuseks kujunes kodu korrastamine. Kodu nähti kui utoopilist keskkonda, pelgupaika kogu maailma eest. Inimeste jaoks oli kodu paik, mida peab teadlikult kujundama ja perfektselt korraldama. Sellepärast oli tolmuvõtmine, pühkimine ja pesemine nö paremates peredes lahutamatuks osaks igapäevastest majapidamisrituaalidest. Tol ajal leidus talumajapidamistes peaaegu kõikjal seda, mida nüüd oli hakatud pidama mustuseks, nii põllul, õues, hoonetes, koduloomade ja ka inimeste juures. See oli normaalne ja lahutamatu osa argielust ning selles ei nähtud ohtu tervisele ega ka millelegi muule. Sanitaaria ja hügieeni kujunemisel etendas tähtsat osa 19. sajandi esimestel aastakümnetel kirjutatud väitekirjad, mis olid valdavalt meditsioonitopograafilised. Tartu Ülikoolis oli esimene selles valdkonnas valminud uurimus K. E. von Baeri (1792-1882) doktoriväitekiri
üldkasutatav köök. Ruumides on erinevad põrandakatted. Suures kontoris on enamuses vaipkate, mida 2 korda nädalas puhastatakse tolmuimejaga. Veerand suure kontori põrandapinnast on töötlemata betoonpõrand, samuti on betoonpinnaga koridor ja trepikoda. Riietus- ja duširuumis on klinkerplaatpõrand, väikeses kontoris kummipõrand ning köögis ja väikeses vahekoridoris on EPO põrand. Enamlevinud mustuse liigid on lahtine ning kinnitunud rasvane mustus. Kinnitunud mustuseks on rasvased (õlised) jalajäljed ja plekid. Mitmel pool on liiva ja remonditöökojast kaasa tulnud metallipuru. Lähtuvalt sellest on kujunenud olukord, kus objekti põrandad on tugevalt määrdunud. Olukorda ei kergenda porimatid, mille kvaliteet jätab soovida. samuti puudub on töötajate hooliv suhtumine puhtusse. Oleme kliendiga arutanud ka suuremate porimattide soetamist, aga majanduslikel kaalutlustel see variant neile ei sobi.
2) Mittelahustuv mustus- Emulgeeruv mustus on pesemistemperatuuri juures vedel ja laguneb tilkadeks pesemisvahendi toimel. Nt õlid rasvad. Dispergeeruv mustus ei lahustu, vaid lõhustub pesemisvahendi toimel väiksemateks osakesteks. Nt tolm, tahm. 3) Reaktsioonivõimeline mustus- muutub pesemisvahendi toimel kas lahustuvaks, emulgeeruvaks või dispergeeruvaks. Kõrgmolekulaarsed ühendid lagunevad leelise, kloori või ensüümide toimel emulgeeruvaks, dispergeeruvaks või isegi lahustuvaks mustuseks. Lubi(katlakivi) muutub happe toimel lahustuvaks. Tärklis laguneb leelise või happe toimel lahustuvaks suhkruks. Rasv seebistub seebiks ja glütseriiniks Vee ülesanne pesemisel- 1) niisutab pinnad 2) lahustab ja viib kaasa mustuse 3) eemaldab mustuse mehaaniliselt 4) kannab soojusenergiat 5) lahjendab puhastusvahendeid 6) loputab mustuse pinnalt Biokiled, probleemid toidukäitlejale, ennetamise teed:
annaabi.ee 
