Parkinsoni tõbi 2015 Parkinsoni tõbi • Levinud neuroloogiline haigus • Esineb kesk- ja vanemas eas • Kaasneb närvirakkude järkjärguline hävimine kindlas ajupiirkonnas • Progresseeruv haigus • Ei ole surmav (15-25 aastat peale diagnoosi) • Tekkepõhjused pole teada Põhjused • Ajus asuv musttuuma kahjustus- dopamiini taseme langus • Haigus ilmneb kui üle poole musttuumast on kahjustunud • Tavaliselt algab 50. eluaastast • Parkinsoni tõbi ei ole põhjustatud eluviisidest, teistest haigustest, nakkusest, halvast toitumisest, stressist ega meeleoluhäirest Diagnoosimine • Määratakse kliiniliselt- haiguse sümptomite alusel • Pole olemas spetsiifilist uuringumeetodit • Positronemissioontomograafia (PET) võimaldab näidata musttuuma kahjustust
Esialgu tekib käte, jalgade, hiljem juba kogu keha värin. Selles väljendubki haiguse olemus. Sellele liikumispuuet tekitavale haigusele on omane hilisem süvenemine. Süvenemise tempo võib olla väga erinev: on haigeid, kes on suutelised aastaid iseseisvalt töötama, kõrvalise abita endaga toime tulema, kuid on ka patsiente, kes vajavad abi lihtsaimagi ülesande täitmisel. Virgatsaine dopamiini hulk väheneb ajus, mis on tingitud ühe kindla struktuuri - musttuuma e. substantia nigra - kahjustusest. Haigus ilmneb alles siis, kui üle poole musttuuma on hävinud ja virgatsaine sisaldus ajustruktuurides on vaid viiendik normaalsest. Haiguse tekkemehhanismid on tänapäeval hästi teada, samas ei ole siiani kindlaid ja ühtseid seisukohti, miks Parkinsoni tõbi tekib. Põhjalikult on uuritud võimalikke keskkonnast pärit või organismis tekkinud kahjulike ainetega seotud mehhanisme ning ka pärilikkust, aga
(jäsemete värin, jäikus ja kohmakus), mille põhjuseks võivad olla erinevad haigused. Parkinsonismi erivormidest esineb kõige sagedamini Parkinsoni tõbe (85-90%), teisi diagnoositakse palju harvemini. Sekundaarset parkinsonismi võivad põhjustada mõned ravimid, mürgised ained, harva ka peaaju traumad või korduvad ajuinfarktid. Eraldi harvaesineva haiguste grupi moodustavad nn. Parkinson-pluss sündroomid, mille puhul ajukahjustus haarab peale musttuuma ka mõned teised struktuurid, ning ka haigusümptomeid on rohkem kui Parkinsoni tõve korral. HAIGUSE SÜMPTOMID Parkinsoni tõve iseloomulikeks nähtudeks, mille alusel haigust diagnoositakse, on liigutuste ulatuse vähenemine (hüpokineesia), liigutuste aeglus (bradükineesia), lihasjäikus (rigiidsus), värin (treemor), muutunud kehaasend ja tasakaaluhäired (posturaalne ebastabiilsus). Enamasti on sümptomid ühel kehapoolel väljendunumad ja asümmeetria püsib kogu haiguse kulu jooksul
Motoorneuroni haigus on progresseeruv närvisüsteemi degeneratiivne haigus, mis esineb peamiselt täiskasvanud inimestel. Mitmete närvide põletik, tekib lihastroofia ja halvatus, lõpeb hingamispuudulikkusega sest hingamislihased ei tööta. Lihased ei allu tahtele, võib kesta 10-20a Mis on Parkinsoni tõbi? Degeneratiivne kesknärvisüsteemi haigus, kahjustab liigutus ja kõnevõimet. Väheneb dopamiini hulk ajus, mis on musttuuma kahjustusest. Käte ja jalgade värin ehk treemor. Mis on sclerosis multiplex? Krooniline, kogu elu kestev, tuvastamata põhjusega haigus, muutused kesknärvisüsteemi valgeaines. Käte ja jalgade nõrkus, lihasjäikus, topeltnägemine, depressioon, impotentsus. Insult Mis on insult? Insult on järsku algav osaline ajutegevushäire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine
PARKINSONI TÕBI: basaalganglonite(närvirakud) kahjustusest tingitud kliiniline süsteem. Peamisteks avaldumisteks on liigutuste aeglustumine (hüpo ja bradükineesia), lihasjäikus, peenamplituudiline värin ja püstipüsimise häired. Algab hiilivalt ja progresseerub aeglaselt ja põhjustab sügavat liikumispuuet. Ei lühenda eluiga, kuid kahjustab kvaliteeti. Etioloogia-tõve korral väheneb virgatsaine dopamiini hulk ajus, mis on tingitud ühe kindla struktuuri musttuuma-kahjustustest. Haigus ilmneb alles siis, kui üle 50% musttuuma on hävinud ja virgatsaine sisaldus ajustruktuurides on 1/5 norm. Tekkemehanismid on tänapäeval hästi teada, samas ei ole siiani kindlaid ja ühtseid seisukohti, miks musttuumad hävivad. On uuritud võimalikke kk pärit või organismi tekke kahjulike ainetega seotud mehhanisme ning ka pärilikkust. Esmasümptomid: väsimus, meeleolu langus, raskused igapäevaste tegevuste läbiviimisel. Sümptomid: käte
annaabi.ee 
