märtsi keskpaigast alates, aprilli alguses on ta juba kõikjal päris tavaline. Sügisene läbiränne algab augustis lõpus ja venib novembrini välja. Pehmematel talvedel jääb kuni 100 lindu meile paigale. Carl-Frederik Lundevall 2005. Punarind, Erithacus rubecula rubecula Paljud linnusõbrad peavad punarinda kõige armsamaks linnuks. Ta on varblastest veidi väiksem, suhteliselt kõrgete jalgadega; ta suured mustpruunid silmad tunduvad ilmekaina. Ülal on pruunikas, kõhualune valge, rind, puguala, kurgualune, laup ja põsed oranzpunased, ühesugused nii isa- kui ka emalinnul. Punarind tegutseb maapinnal, madalail põõsail ja puudel. Maas liigub punarind kiirete hüpetega, sageli nõksutab keha, ajab saba püsti ja hoiab tiivad ripakil. Uudishimu tõttu satub ta kergesti igasugustesse püünistesse, sageli aga leiab sealt väljapääsu. Mõnede ornitoloogide arvates on ta väga seltsimatu
Eristamise tunnused: lehed, õied 56. Kitsemurakas ja näärelehine kibuvits Kitsemurakas: Rubus nessensis Levinud Lääne- ja Kesk-Euroopas. Eestis põhja ja kaguosas. Kuni 1,5m kõrgune põõsas. Vähenõudlik. Lehed viietised või seitsmetised. Lehekesed munajad, teritunud tipuga, ühtlaselt saagja servaga, pealt hõredalt, alt tihedamalt karvased. Keskmine lekehe pika rootsuga. Leheroots väikeste ogadega. Õied valged, õitseb kevadel. Viljad mustpruunid, mahlased, söödavad. Mahla ja keediste valmistamiseks. Näärelehine kibuvits: Rosa pimpinellifolia Kesk-ja Lõuna-Euroopa, Aasia, Lääne- Siber. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 1,5m. Lehed paaritusulgjad, 7-11 lehekesega. Ovaalsed, peensaagja servaga, paljad, 0,5-2cm pikad. Lehe pikkus 4-6cm. 57. Harilik toomingas ja magus kirsipuu Harilik toomingas: Prunus padus Euroopa, Aasia. Eestis kodumaine liik. Kõrgus 15m. Lehed elliptilised, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, peensaagja
Meil esineb hajusalt Põhja- ja Kagu-Eestis, teede ääres, metsaservades, põllupeenardel jm. Kuni 1,5 m kõrgune lookjate võrsetega põõsas. · Lehed viietised või seitsmetised, viljuvatel kstel ka kolmetised. Lehekesed on munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja servaga, pealt hõredalt, alt tihedamalt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga. Leheroots on väikeste ogadega. · Õied valged, viljad pruunpunased, valminult mustpruunid, mahlased, söödavad. Maitselt hapukasmagusad, pisud mõrkjad, kasutatakse mahla ja keediste valmistamiseks. Rosa pimpinellifolia - Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Väike- ja Kesk-Aasia, Lääne-Siber. Kõrgus alla 1,5 m. · Lehed on paaritusulgjad, (5)7...11 lehekesega. Viimased on ovaalsed kuni ümarad, peenelt saagja servaga, paljad, 0,5...2 cm pikad. Lehe pikkus on 4...6 cm. 57. Harilik toomingas (Prunus padus) ja magus kirsipuu (Prunus avium)
annaabi.ee 
