Mullad on sageli liivakad ja vett hästi läbilaskvad mistõttu tugevate vihmasadudega uhutakse toitained mullast välja. Sellises mullas on levinud vähenõudlikud okaspuud, mille okkad annavad ka mullale juurde org ainet. Okkad lagunevad jahedas aeglaselt ja seetõttu on maapinnal püsiv kõduhorisont. Lagundajateks on seal peamiselt seened. O A E B C D Rohtlate mullad- Sademed on tasakaalus aurustumisega mis laseb tekkida viljakatel mustmuldadel. Orgaaniline aine laguneb soojas kiiresti, aga ainult niikaua kui mullas jätkub niiskust. Kuivemal perioodil seiskub aktiivne lagundamine ning tekib juurde hulga huumust. Seda protsessi nim. kamardumiseks. Tänu suurele bioloogilisele aktiivsusele toimub mullas pidev mulasegamine. Kõrbete ja poolkõrbete mullad- Sealsed mullad on soolarikkad. Aktiivset mullateket esineb, ainult seal kust mullad saavad niiskust juurde jõgedelt või põhjaveest. Toimub mulla
neljatahulised, sinakasrohelised kuni hõberohelised, kinnituvad võrsetele radiaalselt, igal tahul on 3–6 õhulõherida. Hõbedane värvus püsib okastel ainult ühe aasta, okkad ise püsivad puul 4–6 aastat. Puu on meil täiesti külmakindel ning vastupidav ka põuale, tolmule, tuulele ja 3 heitgaasidele. Muldade suhtes pole ta eriti nõudlik ja kasvab ka liivmuldadel. Kõige paremini kasvab ta huumusrikastel liivsavimuldadel ja mustmuldadel. Kasvukohas ei talu ta aga kõrget põhjavett ja soostunud alasid. Jaapani nulg Abies veitchii Puu kasvab tavaliselt 20–30 m kõrguseks, tüve läbimõõt on kuni 0,9 m. Võra on kitsaskooniline kuni kooniline, ulatub valgusküllases kasvukohas maapinnani, vanadel puudel sammasjas ja lamendunud ladvaga. Tüve koor on noortel puudel pruunikashall ja vaigumuhkudega, vanadel puudel peaaegu sile ja hall. Jaapani nulg õitseb mais-juunis, käbid valmivad septembris-oktoobris
kõrgusel üle merepinna. Kasvab üksikpuudena ja rühmiti. Kõrgus 20...30 m. Eestis leidub pea kõigis linnades. Sagedased on nad maaparkides ja aedades. Põhiliik kasvab Lääne-Eestis kuni 18 m kõrguseks ja kannab sageli käbisid. Puu on meil täiesti külmakindel ning vastupidav ka põuale, tolmule, tuulele ja heitgaasidele. Muldade suhtes pole ta eriti nõudlik ja kasvab ka liivmuldadel. Kõige paremini kasvab ta huumusrikastel liivsavimuldadel ja mustmuldadel. Kasvukohas ei talu ta aga kõrget põhjavett ja soostunud alasid. · Okkad neljakandilised, 2...3 cm pikad, nõeljad, jäigad, valguse käes kinnituvad radiaalselt, varjus on ettepoole suunatud. Okka igal tahul on rohkesti õhulõheridu. · Võrsed paljad, helepruunid, läikivad, vanemad tumepruunid ja nõrgalt läikivad. · Pungad suured · Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste
annaabi.ee 
