suvedega (2629 °C). Küpros Pilt1 Lipp Pilt2 Vapp Pilt3 Rahvastik Rahvaarv 801 900 (2010) Rahvastiku tihedus 90 in/km2 Rahaühik euro (; EUR) Iseseisvus Suurbritanniast 16. augustil 1960 Riigikord presidentaalne vabariik President Dimítris Christófias 78% Küprose kreeklased 18% Küprose türklased 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat. Arengutaseme näitajad SKT elaniku kohta 18 430 USA dollarit (2004) GDP (PPP)b$28,256 (2010) Gini (2005) 29 (madal) (19th) HDI (2011) 0.840 (väga kõrge) (31st) Sündimus ja suremus Sündimus 11.41 /1,000 Maailmas 169 kohal Suremus 6.45 /1,000 Maailmas 150 kohal Haridus Küpros kuulub esikolmikusse hariduse poolest kulutamise peale koos Taani ja Rootsiga Keskooli lõputunnistusega on kohutus minna ülikooli
imetajaliigiks on muflon. muflon loodusvarad · Küprose loodusvaradeks on vask, kips, puit, marmor, betoniit ja pigmentmullad; ühtegi neist ei leidu aga märkimisväärsel kogusel. · Küprosel on napid veevarud. rahvastik Küprose elanikkonna koosseis 2005. aasta jaanuaris: · 78% Küprose rahvastikust on kreeklased · 18% Küprose rahvastikust on türklased · 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat. · Saare elanikud, kes polnud ei kreeklased ega türklased, pidid 1960. aasta Konstitutsiooni kohaselt valima, kas kuuluvad saare kreeklaste või türklaste kogukonda. rahvastik · Riigi ametlikuks keeleks on kreeka ja türgi keel kuid laialdlaselt kasutatakse ka inglise keelt · Religioonilt on Küprose kreeklased põhiosas kristlased ja kuuluvad Küprose Autokefaalse Kreeka Õigeusu Kiriku koosseisu. Armeenlased kuuluvad
lapsehoidjale või mõnele muule inimesele, kellel on sobiv haridus, on grupi maksimumsuuruseks 20 õpilast. Tegevused on tavaliselt organiseeritud eagruppide järgi. Erivajadustega lastele tuleb koostada individuaalne plaan koos vanemate või hooldajatega. Kasvatustöö toimub individuaalselt, väikestes gruppides või rühmades. Viipekeeles rääkivatele lastele moodustatakse eraldi rühm või segarühm lastest, kes räägivad viipekeelt ja tavakeelt. Mustlaskeelt kõnelevate laste erivajadustega arvestatakse ning neid juhendatakse mustlaskeeles nii palju kui võimalik. Lasteaiad Lasteaedade ja koolieelse kasvatuse eesmärgiks on vanemate toetamine laste kasvatamisel ja laste arengu, kasvamise ja õppimise edendamine koostöös peredega. Samas saab laps ka mängukaaslasi ja tutvub soome eluviisi ja keelega. Lasteaedades toetatakse ka lapse oma kultuuri ja emakeelt, kuna on tähtis, et laps valdaks oma emakeelt ja kultuurikombeid
Seda seetõttu, et nad kolivad uude piirkonda suhteliselt kergekäeliselt. Nad ei ole mitte nii väga kiindunud maalappi, kus nad elavad, vaid nende jaoks on tähtsam perekond ja sugulased. Sellest jutustab ka mustlashümn. (World Music: the Rough Guide... 1999: 147) Mustlastele on omistatud ka palju negatiivset, mistõttu neid sageli ei usaldata. Neid on nimetatud petturiteks, valetajateks, varasteks ja mustlasneide ka lõbutüdrukuteks. (Roman society...2010) Suurem osa mustlasi räägib mustlaskeelt, mis kuulub indoaaria keelte hulka, see omakorda kuulub indoeuroopa keelte hulka (Romani language 2010). Lisaks kõnelevad nad selle riigi keelt, kus nad parasjagu elavad. Samuti on neile iseloomulik mugandada ja üle võtta teistest keeltest oma emakeelde neid sõnu ja termineid, mida mustlaskeeles kasutusel ei ole. (Romani people 2010) Mustlastel pole ühist üldlevinud usku. Tavaliselt võtavad nad vastu selle usu, kus riigis nad
annaabi.ee 
