1. Theatron 2. Orkestra 3. Skenee Teatri jaoks ei otsinud roomlased sobivat küngast nagu kreeklased, vaid ehitasid lauskmaale. Rooma teatris ei kasutatud koori, orkestra jäi vabaks ja sellest kujunes parter mugavate istekohtadega vaatepaik ülikutele ROOMA TEATER Kreeka tragöödiate asemel eelistasid roomlased kergeid komöödiaid, mille jälgimine ei nõudnud mõttepingutust. Lihtrahva hulgas olid populaarsed ka rändnäitlejate etendused, akrobaatide, mustkunstnike, zonglööride ja köietantsijate esinemised. Enam kui teater ja sport tõmbas roomlasi gladiaatorite verine võitlus amfiteatris ja hobuste võiduajamised tsirkuses. ROOMA TEATER Rajajaks kreeklane Livius Andronicus( endine orjast kooliõpetaja) Kirjanduses pakkusid roomlastele huvi peamiselt vanad zanrid: eepos, tragöödia, komöödia. Levinumaid näidendiliike oli atellaan olustikujant. Kus kasutati karikatuurseid tüüpe: Pappuslihtsameelne vanamees, Maccus õgardist lollpea jne.
................................................................46 Robert-Houdini autogramm................................................................................47 4 SISSEJUHATUS Mustkunst ja igasugused üleloomulikud või üleloomulikuna tunduvad nähtused on aegade algusest saadik inimesi paelunud. Mustkunst on selles mõttes kõige huvitavam, et inimesed tulevad mustkunstnike alati vaatama, kuigi nad teavad, et see, mida nad näevad, ei ole tõelisus, vaid hoopis hästi tehtud trikk, illusioon, pettus. Paradoksaalne on, et mustkunstnikele makstakse selle eest, et end petta lasta. Kahjuks on eesti keeles ilmunud väga vähe mustkunstialast kirjandust. Sellel teemal on minu teada avaldatud kokku 16 raamatut. Ainsaks perioodiliselt ilmuvaks ajakirjaks, kus tutvustatakse ka mustkunsti, on ajakiri ,,Hea Laps". Viimasesse on mul
Rooma teatris ei kasutatud koori, orkestra jäi vabaks ja sellest kujunes parter - mugavate istekohtadega vaatepaik ülikutele. Erinevalt kreeka teatrist pruugiti eesriiet, kuid ei kasutatud maske. Seega said vaatajad hästi jälgida näitlejate näoilmet. Kreeka tragöödiate asemel eelistasid roomlased kergeid komöödiaid, mille jälgimine ei nõudnud mõttepingutust. Lihtrahva hulgas olid populaarsed ka rändnäitlejate etendused, akrobaatide, mustkunstnike, zonglööride ja köietantsijate esinemised. Näitlejateks olid kreeklased, orjad või vabakslastud. Näitlejaid peeti kõige alamasse kihti kuuluvateks inimesteks. Orjapidajate ladvik suhtus teatrisse kui tühisesse ajaviitesse. Erinevalt kreeklastest ei pidanud roomlased spordist lugu. Enam kui teater ja sport tõmbas roomlasi gladiaatorite verine võitlus amfiteatris ja hobuste võiduajamised tsirkuses.
annaabi.ee 
