...3 meetrit, meenutades sõstrapõõsast, ning ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium), mille kõrguseks on 0,2 ... 0,6 m. Mainitud liikidel esineb veel ka mitmeid sorte. Põõsasmustikate kasvatamiseks sobivad kasvukohad on · happelise reaktsiooniga (pH 4,5 .... 5,5), kerge lõimisega hea õhustatavusega ning vett hästi läbilaskvad saviliivad ning liivsavid; sobivad ka ammendatud turbaväljad · päikeselised, tuulte eest varjatud · sinna ei kogune seisvat vett Mustikatele ei sobi põuakartlikud mullad. Freesturba lisamine aitab muuta mulda sobivamaks. Aitab ka multsimine kas turba, peenravaiba või puiduhakkega. Vajalik kaitsta jäneste eest ning marju lindude eest. Mustikat saab paljundada kas seemnetega (ei tagata sordiehtsust), varakevadiste pistokstega, suviste haljaspistikutega või meristeemmeetodil. Esimene saak saadakse 3...4 aasta pärast ning saagikuseks on 2... 7 tonni marju hektarilt. Istanduse iga on 20 aastat ja enamgi.
flavonoole, glükosiide. Mineraalainetest kaaliumi ja naatriumi. Mustikad vähendavad vere suhkrusisaldust, ergutavad seedimist. Mustikad korjatakse täisküpsuses (järelvalmimist ei toimu). Täisküpsuse üle otsustatakse marja värvuse järgi (üleni ühtlane marjale iseloomulik värvus). Tihti korjatakse pooltooreid vilju (viljavarre kinnituskoha ümbrus täiesti roosa või valge). Sellised viljad ei ole saavutanud mustikatele iseloomulikku keemilist koostist, nende väljanägemine turustamiseks ei ole hea. Pärast sügavkülmutamist omandavad sellised viljad üleni roosaka värvuseValminud mustikad ei varise kergelt, võivad valminult olla põõsal ca 10 päeva. Marjad on küllaltki tugevad. Tuleb siiski jälgida, et marjad ei saaks liialt muljuda: saagikoristusel, sorteerimisel, pakendamisel, transpordil, säilitamisel.
100 grammi mustikaid sisaldab: Valke 0,7 g Rasvu 0,4 g Süsivesikuid 14 g Kiudaineid 2,3 g Vett 85% Energiat 56 kcal Mustikad korjatakse täisküpsuses (järelvalmimist ei toimu). Täisküpsuse üle otsustatakse marja värvuse järgi (üleni ühtlane marjale iseloomulik värvus). Tihti korjatakse pooltooreid vilju (viljavarre kinnituskoha ümbrus täiesti roosa või valge). Sellised viljad ei ole saavutanud mustikatele iseloomulikku keemilist koostist, nende väljanägemine turustamiseks ei ole hea. Pärast sügavkülmutamist omandavad sellised viljad üleni roosaka värvuse. Valminud mustikad: - ei varise kergelt, - võivad valminult olla põõsal ca 10 päeva. Marjad on küllaltki tugevad. Tuleb siiski jälgida, et marjad ei saaks liialt muljuda: - saagikoristusel, - sorteerimisel, - pakendamisel, - transpordil,
järelvalmida), mustikad (spetsiifilise aroomiga, suure parkaine sisaldusega), sinikad (ehk joovikad, roheka viljalihaga, toniseeriva toimega, palju ei tohi korraga süüa), aroonia (jaguneb mustaks ja punaseks, esimese viljad on söödavad, sisaldab rohkesti parkaineid ja P-vitamiini), kibuvitsamarjad (erakordselt palju C-vitamiini 2000... 3000 mg 100 g kohta), kuslapuu marjad (tegelikult põõsas, marjad on piklikud, tumesinised, kaetud vahakorraga, maitselt lähedased mustikatele), aktiniidia (sugulane kiiviga, väga maitsev ja C-vitamiini rikas kuni 1300 mg 100 g kohta, mari kaalub ca 3 g), must leeder (suurte viljakobaratega, väikeste punaste või mustade kivi sisaldavate marjadega), lodjapuu marjad (punased, sinised või mustad, väga parkainerikkad, magusamad on kanada lodjapuu mustad viljad, enamus liike ei ole söödavad), põldmari ehk pampel (ehk aedmurakas, liitmari, vili sinakasmust või
annaabi.ee 
