võhandu, Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas on sügavaim Eestis. Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org. Mustjärv ja Valgjärv Piusa jõgi ja Mädajõgi Kliima Palumaa kliima on naaberpiirkondade omast mandrilisem (talv külmem, suvi soojem) ja niiskete läänetuulte teele jäävate kõrgustike tõttu märgatavalt kuivem. Taimkate ● Kõrgematel kohtadel näivleetunud mullad, millele omased kõrge tootlikusega jänesekapsa-mustikakuusikud. ● Madalamates kohtades gleistunud mullad, kus kasvavad angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad. ● Kuivemad liivaalad- palu- ja nõmmemännikud. Loomastik ● Rikkalik linnustik (kindlaks on tehtud 40 linnuliiki) näiteks: o Sookured o Rabahaned o Laululuiged ● Loomadest näiteks: o Põdrad o Karud o Sookilpkonn (Setumaal) o Hundid Laululuik ja sookilpkonn Asustus ● Asustus on hõre. ● Vanemad külad asuvad ürgorgude pervealadel.
Madalamate ja karbonaadivaesemate kõrgendike näivleetunud muldadel on tüüpilised laanemetsad jänesekapsakuusikud ja kohati ka jänesekapsa-pohlamännikud (palumetsad). Liivast limnomõhnade toitekehvadel kuivadel leetmuldadel kasvavad vähetootlikud ja vanemas eas hõredad sambliku- ning kanarbikumännikud. Oluliselt paremad kasvukohad on aleuriitse koostisega lamedalaelistel küngastel. Sealseil niiskematel, kohati gleistunud leetunud muldadel on kasvamas enamasti jänesekapsa-mustikakuusikud ja ka männi-kuuse segametsad. Nende raiestikel valdab metsakastik, kohati ka põdrakanep. Niisugused mõhnastikupaigastikud on kõrgustiku loode-ja läänepiiril. Kagunõlva sandurit katavad valdavalt palumännikud, milles kohati kasvab rohkesti kuuski (Arold 2005: 193). Viimase 80 aasta jooksul on metsasus suurenenud kolm korda. See oli 1923. a 16,2%, nüüd kaugseire andmeil 46%. Lisaks metsastuvad söödid ja karjamaad. 20. sajandil rajati
männikud. Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudi andmeid tallamiskindlate ja tallamisõrnade kasvukohatüüpide osas toetab 2003. aastal Tiit Leito koostatud Kõpu poolsaart hõlmav loodusturismi kontseptsioon ja selle ruumiline planeerimine, milles on märgitud erinevate külastusviisidega seonduvad tallamiskoormused. Tallamiskindlad on (15- 30 in/ha) sinika- ja mustikamännikud, sinilillemännikud ja –kuusikud. Keskmise vastupidavusega (6-10 in/ha) on mustikakuusikud, kanarbikumännikud, leesikalookuusikud jt. Suhteliselt tallamisõrnad (5 in/ha) on pohlamännikud, pohlakuusikud, madalsoometsad, 73 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine jänesekapsakuusikud. Tallamisõrnade (1-3 in/ha) hulka kuuluvad sõnajalakuusikud, lodulepikud, naadikuusikud, rabamännikud, samblikumännikud. Muldadest on kõige
annaabi.ee 
