keskaegsete põhimõtete järgi etik. Algseid etikukive sealjuures ei kasutatud, üks algne etikukivi on säilinud peasissekäigu kohal 18. Sajandil rajatud laterna alusplaadina. Hoone fassaadi risustab sinna 1992 paigutatud Vene saatkonna ajutine puidust valveputka, mille asetsemine seal on vanalinna ja Suurgildi hoone arhitektuurse eksponeerimise seisukohalt lubamatu. MUSTPEADE MAJA Tallinna Mustpeade Maja (varasem nimi mustapeade maja; ka mustpeade vennaskonna hoone) on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Selle aadress on Pikk tänav 26. Mustpeade maja asub Pika tänava ja Pühavaimu tänavavahelisel kõrgendikul ja on loodusliku asendi tõttu mitmetasandiline, Pika tänava pool asuvad hoone ruumid moodustavad hoone alates 3. korrusest, samas aga Pühavaimu tänava poolsed 1. ja 2. korruse. Mustpeade vennaskonda Tallinnas on esmakordselt mainitud 1400.
Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada? Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Tallinna Mustpeade maja (varasema nimega Mustapeade maja) on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi.Asub ta aadressil Pikk tänav 26.Mustpeade maja asub Pika tänava ja Pühavaimu tänava vahelisel kõrgendikul ning loodusliku asendi tõttu on mitmetasandiline, Pika tänava pool asuvad hoone ruumid moodustavad hoone alates 3. korrusest, samas aga Pühavaimu tänava poolsed 1 ja 2. korruse. Mustpeade maja looja on Hollandi ehitusmeister ja kiviraidur Arent Passer(1560-1637). Kirjelda hoone kaunistusi.
Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade maja Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. Purtse linnus Tallinna Mustapeade maja fassaad Pärnu-Jaagupi kirik 12. BAROKK Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Ehitustüübid: kuppelkirik, basiilikaalne kirik, lossid. Areneb pargi arhitektuur.
annaabi.ee 
