Ohverdamise kohtadeks olid kalme, hiiekoht ja ka kodused ohvrikohad ka taluaias. Näiteks uudseohver-esimesest viljast mingi osa või kalapüügis, et esimene kala lasti vette tagasi nii öelda tänutäheks. Muistse eestlase elu oli võrreldes tänasega palju rahulikum, samas oli palju rituaale, mida me teeme ka tänapäeval, ilma, et me teaks, kus kohast need tulnud on. Tore näide selle kohta on ka see, kui laps on haiget saanud ja me memme lauldud laulu lapsele laulame:" harakale haigus, mustalinnule muu tõbi.." ja mis see muud ongi, kui üks loits, ehk me pöördume kellegi või millegi poole lootuses, et lapsel valu ära läheb. Nii tehti enne meid, teeme meie ja teevad ka meie lapsed. Miskit siin maailmas ei ole uut, ikka jõuame tagasi oma esivanemate kommete juurde, kas ja kui palju me aga mõlteme igapäevaselt, et kui muistsed need tegelikult on ja kuidas hoida ja edasi pärandada oma järeltulijatele teadmisi, mis meil muinasajast on.
Ränk seostanud eesti regilauludes ja soome loitsudes esineva hiiehobuse? Hiies sündinud või seal asuv hobune. Eesti hiis ja soome hiisi: kultusekohad vabas looduses, seosed loodushaldjatega, ka surnutekultusega. Hiiehobuse seos haigustega. Hobune kui hiie suguluses, ka kui hiie sohilaps. Soome loitsudes soovitatakse taudil võtta hiiehobune ja sellega minema ratsutada (katkuküüditamine). Sellesarnaselt esineb ka vormel 'kiitsakale kibu, varesele valu, mustalinnule muu haigus', kus loom on justkui haiguse ülekandemeedium, kes viib halva eemale. Siberis ja Lapimaal olnud selleks loomaks põder või koer, hiljem aga ka hobune seal kus oldi sellega üldse tutvutud (ka kukkesid kasutati). Laplased matnud ühe surnud hobuse, et Ruto (vana katku/pidalitõve? nimetus) tema seljas siis minema ratsutaks. Ruto hobune kerkib esile ka nõiatrummide rikkalikus pildimaterjalis. Fenomenide avaldusvorme tuleb hinnata jooksva aja taustal:
Näiteks: Kord Vestmann all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestmann peal. Kas teil on veel ruumi? Oota, sa! libisev riim vt riim. liitriim vt riim. liturgia jumalateenistus. Keskaegne draama arenes välja kristlikust liturgiast. loits nõidumissõnad. Loitsud põhinevad usul sõna maagilisse jõusse, nende abil püütakse mõjutada inimesi, haigusi, loodusjõude jmt. Näiteks: Kõhuvalusõnad. Kiirmus, kaarmus, varesele valu harakale halu mustalinnule muu tõbi, lapse kõht terveks! loomamuinasjutt vt muinasjutt. lugulaul jutustav luuleteos, mõistet on kasutatud eepose, ballaadi ja poeemi tähenduses. luulegraafika vt piktograafiline luule. lõik proosastroof, tekstiosa taandreast taandreani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. lõppriim vt riim. läkitus pöördumise vormis kirjutatud luuletus. Näiteks: Lydia Koidula (18431886) "Minu armsale taadile F. J
annaabi.ee 
