- Kääritaoliste rakkude kiht (1.kiht) . Püramiidrakud on need närvirakud, mis juhivad tahtelisi liigutusi ja nendelt rakkudelt alguse saav närvikulgla kannab püramidaalkulgla nime. See kulgla kulgeb mööda seljaaju eesmiste sarvede alfamotoneuronite ... . Püramidaalsüsteem saab alguse närvirakkudest. Ekstrapüramidaalsüsteem saab alguse aju põhimiku tuumadelt. Selle süsteemi kaudu juhitakse lihaste toonust, koordinatsiooni, liigutuste sujuvust. Nemad läbivad oma teel keskaju mustainet punatuuma. Väikeajust ehk ajukesest pärit närviimpulsid liituvad ka ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteedega. Ajukoore neuronite ehituslike tunnuste paigutuse tiheduse järgi. Koostas Brodman ajukoore kaarti, kus ta jagas ajukoore umbes 50ks erinevaks väljaks. Nendel erinevatel väljadel on nii ehituslik kui ka talituslik ehk funktsionaalne omapära. Neid väljasid kutsutaksegi Brodmani väljadeks. Peale Brodmani ka teisi autoreid, kes püüdnud luua ajukoore .... .
moodustub püramiidsüsteem, millega ühe poolkera tegevus juhib vastaskehapoole motoorikat. Assotsiatsiooniväljad saavad infot talamuselt või projektsiooniväljadelt.Moodustavad kuni pole ajukoore pinnast.Nende vahendusel kujunevad ärkvelolek,tähelepanuvõime,õppimine, mälu, tegelikkuse tunnetamine, sihipärane käitumine. Basaalganglionide hulka kuuluvad kahkjaskera ja juttkeha. Mõnikord loetakse juurde kuuluvateks ka punatuuma ja mustainet. Kahkjaskera on on ühendatud kooriku ja sabatuumaga. Tema alanevad teed seovad teda hüpotalamuse piirkonna RFiga, silmaliigutajanärvi tuumaga, punatuumaga, mustainega, ajusilla ja piklikaju RFga ning näonärvi ja keelealusenärvi tuumaga. Basaalganglionid võtavad koos väikeajuga mittepüramiidsüsteemi koosseisus osa keha asendi säilitamisest, liigutuste automaatsuse ja koordinatsiooni regulatsioonist. Tagatakse liigutuste sujuvus.
ühe poolkera tegevus juhib vastaskehapoole motoorikat. Assotsiatsiooniväljad saavad infot talamuselt või projektsiooniväljadelt.Moodustavad kuni pole ajukoore pinnast.Nende vahendusel kujunevad ärkvelolek,tähelepanuvõime,õppimine, mälu, tegelikkuse tunnetamine, sihipärane käitumine. Basaalganglionide hulka kuuluvad kahkjaskera ja juttkeha. Mõnikord loetakse juurde kuuluvateks ka punatuuma ja mustainet. Kahkjaskera on on ühendatud kooriku ja sabatuumaga. Tema alanevad teed seovad teda hüpotalamuse piirkonna RFiga, silmaliigutajanärvi tuumaga, punatuumaga, mustainega, ajusilla ja piklikaju RFga ning näonärvi ja keelealusenärvi tuumaga. Basaalganglionid võtavad koos väikeajuga mittepüramiidsüsteemi koosseisus osa keha asendi säilitamisest, liigutuste automaatsuse ja koordinatsiooni regulatsioonist. Tagatakse liigutuste sujuvus.
annaabi.ee 
