-N:Mussonid on tuuled,mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest.Suvel:Niisked mussoonid. Talvel:kuivad mussoonid. Mis põhjustab erinevusI?Maismaa ja ookeani erinev soojenemine ja jahtumine erinevatel aastaaegadel.Kuidasmõjutavad mussoonid inimeste elu?Kui pool aastat sajab, siis on kõik roheline, jõed ujutavad üle,põllumajandus N:Kagu-Aasias. Osata Himaalaja näitel selgitada. -Briisid.Eristatakse asukoha järgi mere,maa,mäe ja orubriisi.Sarnane mussoonidega- kuid öösel ja päeval. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri,järv aeglasemaltning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool,merel aga laskuv.see tekitab merelt maalepuhuva briisi. on mere,ookeani või suure järve kaldal. öösel on olukord vastupidine,meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele. -Eesti: Eestis kujundab kõige rohkem ilma Islandi miinimum(madalarõhuala,tsüklon) .Talvel:pehmem,lörtsisem,sademeid keskmiselt. Suvel:niiske,jahe
põldudelt satub lämmastikühendeid koos vihma- ja lumesulaveega kergesti põhjavette. Vältida tuleks reostust puurkaevude juures. 20. Too näiteid vee kaitse vajalikkusest. B pool 1. Miks on Läänemere soolsus väike? Nimeta 3 põhjust. (3p) 1) väike aurustumine 2) mageda jõevee suur sissevool 3) halb ühendus põhjamerega 2. Millal on Gangesel madalvesi. Põhjenda. (2p) Talvel ja kevadel on madal veetase, suvel ja sügisel kõrge veetase. Gangese vooluhulk on seotud mussoonidega. Suvine mussoon toob India ookeanilt sademeid, talvine mussoon mandrilt põhjustab kuivaperioodi. 3. Mingi taun skeem. (3p) 4. Kus on vesi magedam, kas punktis A või B. Too välja 2 põhjust, miks see nii on. (3p) Vesi on magedam punktis B. Madalam on soolsus ekvaatorivööndis, sest sademeid on palju, õhuniiskus suur, auramine väiksem. 5. Kummal pildil kujutatud rannas on ülekaalus mere kulutav tegevus? Põhjenda. (1p) Mere kulutav tegevus on ülekaalus pildil B kujutatud rannas
asub parasvöötmes, kus kevadel lumi sulab. 15.4. (osaülesanne 46) Põhjendage Gangese vooluhulga muutumist aasta jooksul Farakkas. Gangese vooluhulk kõigub aasta jooksul väga palju, augustis on vooluhulk ca 10 korda suurem kui jaanuarist juunini. Talvel ja kevadel on madal veetase, suvel ja sügisel kõrge veetase. Gangese vooluhulk on seotud mussoonidega. Suvine mussoon toob India ookeanilt sademeid, talvine mussoon mandrilt põhjustab kuivaperioodi. Põhjendus andis 2 punkti, kui vastus hõlmas kogu aastat, selles oli välja toodud suur aastane kõikumine, mis oli õigesti seostatud mussoonidega. Kui põhjendati ainult liustike sulamisega Himaalajas, andis vastus 0,5 punkti.
nõrgim tuul (isegi tuulevaikus) öösel ja hommikul,Hommikust keskpäevani tuuled pöörduvad paremale, õhtupoole aga vastupidi.Tuule liigid:mussoonid, briisid, föön, boora, põuatuul, tolmutorn, liivatorm, tuisud, tuulispead ja vesipüksid.Mussoonid:tekivad mandri ja naabruses oleva merepinna termiliste reziimide erinevuse tõttu aastases tsüklis.Briisid esinevad rannikul,mistõttu neid nim.ka rannikutuuleks.Tekkimine sarnane mussoonidega,kuid ulatus-rannajoonest mõnekümne km kaugusele,püstsuunas mõnisada meetrit.Mäe-ja orutuuled.Kui üle mäestiku ei liigu ulatuslikumaid õhuvoole,siis võib seal vastavalt mäestiku iseloomule esineda kohalikkude tuultena nii kõrgemate kui madalamate mägede juures nn.nõlvatuuli,mis nagu briisidki on ööpäevase perioodiga.Sellised tuuled tekivad neil nõlvadel,mis päeval tugevasti soojenevad,öösel jahtuvad.Päeval puhub nn
annaabi.ee 
