11. Südames tekib primaarne erutuslaine sinuatriaalsõlmes. 12. Sealt kandub erutus edasi järgmiselt: Siinussõlmest läheb erutus edasikiirusega 0,3 m/s üle kodade muskulatuuri atrioventrikulaarsõlmeni. AV-kimbust levib erutuslaine vatsakestele His'i kimbu vahendusel ja sealt edasi Purkinje kiudude kaudu üle vatsakeste muskulatuuri. Ja erutus kandub edasi kiiresti, kuni 4 m/s. Purkinje kiudude lõppedes kandub erutus edasi mööda tavalisi südamelihasrakke. Erutus levib vatsakeste muskulatuuris nii kiiresti, et kogu vatsakeste sein kontraheerub peaaegu üheaegselt. 13. AV-sõlmes tekkiv aeglustus on vajalik selleks et anda kodadele võimaluse kontraheeruda enne vatsakesi. 14. Elektrokardiograafia väljendab südamelihaskiudude depolarisatsioon ja repolarisatsioon mis põhjustavad üle keha levivaid aktsioonivoolusid, mida saab registreerida elektroodide abil naha pinnal. 15. Ehhokardiograafia võimaldab südant uurida ultraheli abil. 16
ja vasakusse kotta tuleb lõpuks 4 kopsuveeni (2 vasakult, 2 paremalt). Seal lõppeb väike vereringe. 3. Südame erutustekke ja -juhte süsteem. See on süsteem, kus tekib erutus, mis levib edasi südamele. Vastavalt tekkinud impulsside sagedusele tõmbub süda kokku. Erutus saab alguse sinoatriaalsõlmes, mis asub parema koja seinas. Seal tekib regulaarselt närviipulss (aktsioonipotentsiaal) see liigub mööda kodade muskulatuuris olevaid kiude edasi atrioventrikulaarsõlmeni, mis asub kodade ja vatsakeste piiril. Sealt edasi levib His’i kimpu, mis jaguneb vasakuks ja paremaks sääreks. Need 2 säärt jagunevad veelgi peenemateks Purkinje kiududeks. Need kiud lõppevad vatsakeste muskulatuuris. Sellega erutustekke juhtesüsteem ka lõppeb. 4. Südame tsükli iseloomustus. Südame toonid. Südame tsükkel on kahefaasiline: Süstol – kokkutõmme Diastol – lõtvumine
veri, need omakorda suuremateks veenideks ja vasakusse kotta tuleb lõpuks 4 kopsuveeni (2 vasakult, 2 paremalt). Seal lõppeb väike vereringe. C. Südame erutustekke ja -juhte süsteem. See on süsteem, kus tekib erutus, mis levib edasi südamele. Vastavalt tekkinud impulsside sagedusele tõmbub süda kokku. Erutus saab alguse sinoatriaalsõlmes, mis asub parema koja seinas. Seal tekib regulaarselt närviipulss (aktsioonipotentsiaal), see liigub mööda kodade muskulatuuris olevaid kiude edasi atrioventrikulaarsõlmeni, mis asub kodade ja vatsakeste piiril. Sealt edasi levib His’i kimpu, mis jaguneb vasakuks ja paremaks sääreks. Need 2 säärt jagunevad veelgi peenemateks Purkinje kiududeks. Need kiud lõppevad vatsakeste muskulatuuris. Sellega erutustekke juhtesüsteem ka lõppeb. D. Südame tsükli iseloomustus. Südame toonid. Südame tsükkel on kahefaasiline: Süstol – kokkutõmme Diastol – lõtvumine
kommunikatsioonile? Kui inimene ei maga, siis annab ta pea alati endale aru enda ümber toimuvast ja oma isiklikest tegudest. See protsess teadvus pole midagi rohkemat ega vähemat kui sisekommunikatsioon. Seda, et teadvuse protsess, mõtlemine on oma olemuselt "jutuajamine" leidis L. S. Võgotski teoreetilisel tasemel, aga L. Max (USA) eksperimentaalsel tasandil. Uurijad on leidnud, et kui mõtlemine kujutab endast kuuldamatut kõnet, siis mõtlemise puhul peab ilmnema keele muskulatuuris nn tegevuse vool (impulsid). Vaatamata sellele ei andnud keele biovooluga tehtud katsed mingit konkreetset tulemust: selles närvide poolest rikkas pea piirkonnas tekib liialt palju bioelektrilisi impulsse. L. Max´l tuli teravmeelne idee kasutada katsetes kurttummasid, keda on lapsepõlvest saati õpetatud rääkima kätega. Ilmnes, et mida intensiivsemalt kurttummad mõtlevad, seda rohkem teevad nad sõrmede liigutusi. Neid liigutusi ei ole võimalik märgata füüsilisel vaatlusel,
annaabi.ee 
