6. Milline kunst kuulutati lubatuks? Kust võeti selle eeskujud? Traditsiooniline, realistlik kunst, eeskujud võeti 19. Sajandi akademismist ja realismist. 7. Mille poolest sarnanesid natside ja nõukogude võimude poolt soositud teosed? Mitte ainult vormide, vaid ka temaatika poolest. Aukohal olid teosed, kus ülistati juhte, töölisi, revolutsioonisündmusi, sõjalisi võite. Tegelased jõulised, karmi silmavaatega, üliarenenud muskulatuuriga ideaalkangelased. 8. Millise erineva ideoloogiaga õigustati kõnealustes riikides oma kunstipoliitikat? Natside vaadete aluseks oli rassism, hea kunst tõstab aaria rassi väärikust; NSVL kunsti olemuseks kuulutati tegelikkuse tunnetamine ja eesmärgiks tõde, idealiseeritud tööinimesed. 9. Mis kuulutati nõukogude kunsti ainuõigeks ja –lubatuks meetodiks? Sotsialistlik realism, mis pidi kujutama tegelikkust nõukogude propaganda vaimus. 10
Mõlemas riigis oli lubatud vaid kunst, mis toetus traditsioonidele, peamisteks eeskujudeks kujunesid akademism ja realism. Hoolimata riikidevahelisest vastasseisust ülistati mõlema riigi teostel suuri juhte ja ka töö tegemist. Põhilisteks teemadeks olid võimu haaramine, revolutsioonisüdmused ja sõjalised võidud. Hoolimata erinevustest antropoloogias ja sõdurite mundrites, olid teoste sõnumid põhiliselt ühesugused. Peamised kangelased, eriti skultuuris, olid jõulised, üliarenenud muskulatuuriga, karmid ideaalkangelased. Teise maailmasõja ajal kujutati vaenlaseid kui poolloomalikke koletisi, enda sõjamehi kujutati aga õilsate kaitsjatena, et suurendada inimeste patriotismi. Ainus suurem erinevus Saksamaa ja Nõukogude Liidu kunstis oli alasti keha kujutamises. Saksamaal oli lubatud kujutada alasti inimkeha ning mõnikord võis teos olla isegi erootilise varjundiga, NSV Liidus, aga oli alasti keha kujutamine tabu. Kunst Saksamaal 20
5. Mille poolest oli erinev avangardismivastane võitlus Nõukogude Liidus? Avangardismivastane võitlus oli hiilivam, aga tihti jõhkram 6.Milline kunst kuulutati lubatuks? Kust võeti selle eeskujud? Ainulubatuks kuulutati kunst, mis toetus traditsioonidele. Eeskujuks olid akademism ja realism. 7. Mille poolest sarnanesid natside ja nõukogude võimude poolt soositud teosed? Tegelased jõulised, karmi silmavaatega, üliarenenud muskulatuuriga ideaalkangelased 8. Millise erineva ideoloogiaga õigustati kõnealustes riikides oma kunstipoliitikat? Kunstipoliitika ideoloogias Saksamaal ,,aaria rassi" väärikuse rõhutamine. Venemaal idealiseeritud tööinimesed 9. Mis kuulutati nõukogude kunsti ainuõigeks ja lubatuks meetodiks? Ainuõige meetod ,,sotsialistlik realism" 10. Kui võrrelda natsionaalsotsialistlike janõukogude arhitektide suurprojekte, siis mellisele järeldusele jõutakse?
Peale arvuliste näitajate mudelites on välja toodud ka tehnika mõisteline pool ehk eesmärgid ja ülesanded ning liigutuslik pool, mille abil antud eesmärke realiseeritakse. (Platonov, 2000: 115) Ujumistehnika efektiivsus 5 Ujuja tehnilise meisterlikkuse hädavajalikuks eelduseks on tõmbeliigutuste võimsus. Võimsuse aluseks on omakorda jõud. Tippujujad on seaduspäraselt arendatud muskulatuuriga atleedid, ennekõike õlavöötme lihastega. Järgmised õlavöötme lihased võtavad tõmbeliigutustest aktiivselt osa: selja lailihas, suur rinnalihas, deltalihas, trapetslihas, õlavarre kaks- ja kolmpealihas jm. (Melnikova, 2009: 26) Ujujate tehnilise ettevalmistuse taset iseloomustatakse selle efektiivsusega ning liigutuste omandamise astmega. Tehnilise ettevalmistuse oluliseks komponendiks on ujumise spetsiifiliste liigutusvilumuste maht ja mitmekülgsus
5. Mille poolest oli erinev avangardismivastane võitlus NSVLs? Keelati avang. Loomingu esitlemine, nende tööd eemaldati muuseumidest, toetanud kunstiteadlased vallandati. Mitmed kunstiinimesed sattusid koonduslaagritesse või tapeti. 6. Milline kunst kuulutati lubatuks? Kust võeti selle eeskujud? Akademism ja realism, traditsioonid 7. Mille poolest sarnanesid natside ja nõukogude võimude poolt soositud teosed? Tegelased jõulised, karmi silmavaatega, üliarenenud muskulatuuriga ideaalkangelased. 8. Millise erineva ideoloogiaga õigustati kõnealustes riikides oma kunstipoliitikat? Saksamaal ,,aaria rassi" väärikuse rõhutamine, venemaal idealiseeritud tööinimesed. 9. Mis kuulutati nõukogude kunsti ainuõigeks ja lubatuks meetodiks? ,,Sotsialistlik realism" 10. Kui võrrelda natsionaalsotsialistlike ja nõukogude arhtiektide suurprojekte, siis millisele järeldusele jõutakse? Sarnane arhitektuur
5.Mille poolest oli erinev avangardismivastane võitlus NSVLis? Keelati avang. Loomingu esitlemine, nende tööd eemaldati muuseumidest, toetanud kunstiteadlased vallandati. Mitmed kunstiinimesed sattusid koonduslaagritesse või tapeti. 6.Milline kunst kuulutati lubatuks? Kust võeti selle eeskujud? Akademism ja realism, traditsioonid 7.Mille poolest sarnanesid natside ja nõukogude võimude poolt soositud teosed? Tegelased jõulised, karmi silmavaatega, üliarenenud muskulatuuriga ideaalkangelased. 8.Millise erineva ideoloogiaga õigustati kõnealustes riikides oma kunstipoliitikat? Saksamaal „aaria rassi“ väärikuse rõhutamine, venemaal idealiseeritud tööinimesed. 9.Mis kuulutati nõukogude kunsti ainuõigeks ja lubatuks meetodiks? „Sotsialistlik realism“ 10.Kui võrrelda natsionaalsotsialistlike ja nõukogude arhtiektide suurprojekte, siis millisele järeldusele jõutakse? Sarnane arhitektuur. Eeskujuks klassitsism ja elektika, lisati paraadlikkust
ENESEKINDLUS SPORDIS 7. Mil viisil saab sportlane oma enesekindluse? 1) Füüsiline ja mentaalne ettevalmistus: suutlikkus end seoses eesmärkidega püsivalt fookustada ja valmisolek maksimaalselt pingutada. 2) Kaudsed kogemused: teiste sportlaste eduka esinemise vaatamine, mis aitab ennast projitseerida perspektiivis. 3) Keskkonna komfortsus: esinemiskeskkonnas enda mugavalt tundmine. 4) Meisterlikkus: oskuste kõrge tase. 5) Rahulolu välimusega: rahulolu keha muskulatuuriga 6) Soodsad olukorrad: tunne, et takistused on möödas ja kõik läheb hästi. 7) Sotsiaalne toetus: võistkonnakaaslastelt, treeneritelt ja perekonnalt saadud julgustus. 8) Treenerite juhivõimed: treeneri tehtud ostuste usaldamine ja usk tema võimetesse. 9) Võimete demonstratsioon: edukogemus. 8. Kas võistkondlik enesekindlus moodustub grupi liikmete enesekindluse aritmeetilisest summast?
annaabi.ee 
